Ainepassid

–

20 tundi

Arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust, kasutada erinevaid stiilivõtteid ja keelendeid, kujundada oskust suhelda eri keskkondades eetiliselt ja konteksti arvestades. Samuti õppida kasutama eri teabeallikaid ja hindama nende usaldusväärsust. Korrata keelereegleid. 

Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) kirjeldab ja selgitab tekstide stiilierinevusi;
2) väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
3) kaitseb argumenteeritult oma seisukohti, arutleb ja annab hinnanguid;
4) konspekteerib suulist esitust ja loetud teksti;
5) kasutab erinevaid keeleallikaid ja teabekeskkondi;
6) edastab eri allikaist leitud infot, hindab teabe usaldusväärsust;
7) selgitab keelendite tähendusvarjundeid;
8) koostab eri liiki tekste, sh arvustuse, referaadi ja essee;
9) järgib õpitud keelereegleid, põhjendab oma keelevalikuid;
10) arendab loetu toel oma sõnavara, lause- ja tekstimoodustusoskust.

Keeleline väljendusrikkus eri tekstides. Mõtted, tunded ja hinnangud nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.

Suuline ja kirjalik suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks. Suulise ja kirjaliku teksti konspekteerimine ja kokkuvõtte tegemine.

Erinevate aime- ja teadustekstide lugemine ja mõistmine. Tekstide keelelised väljendusvahendid. Tekstide stiililine eripära, selle kirjeldamine ja hindamine. Teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Eesmärgipärane ja teadlik stiilivahendite kasutamine. Arutlevad tekstid, nende ülesehituse põhimõtted. Arutluse kirjutamine alusteksti põhjal. Kokkuvõtte koostamine. 

Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine. Keeleallikate teadlik kasutamine. 

Süstemaatiline sõnavaraarendus: üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine.

Arvestuslikud hinded: 1 kirjand, 1 lugemisülesanne, 2 kontrolltööd. Protsessihinded saadakse vajadusel tunni- ja kodutööde eest, need on väiksema kaaluga.  Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse riigieksami hindamiskriteeriumite järgi. Mitterahuldavalt sooritatud või esitamata arvestuslik töö tuleb järele vastata.

Hinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui hinded on vähemalt rahuldavad, siis  kujuneb nende põhjal välja kursusehinne, kusjuures suurema kaaluga on kirjandi ja lugemisülesande hinded. Kui üks töö on hinnatud mitterahuldavaks, siis on kursusehinne rahuldav; kui mitterahuldavaid või sooritamata töid on 2 või rohkem,  siis on kursusehinne mitterahuldav. 

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, seejuures ei tohi vähemalt rahuldava hinde saamiseks olla nende hulgas rohkem kui üks mitterahuldav ega viimane kursus hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste nädalal (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra).

H. Puksand, M. Ross „Johannes 1“; jaotmaterjal õpetaja käest, materjalid TERAs.

Veebitugi: Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamat 2018 http://www.eki.ee/dict/qs/, eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/, keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee/.