Ainepassid

Läbitud neli eelnevat kohustuslikku füüsika kursust.

20 70-minutilist kontakttundi.

Saada pädev ülevaade mikro- ja megamaailma füüsikast gümnaasiumi tasemel.

1) võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid;

2) kasutab küllastunud auru, absoluutse niiskuse, suhtelise niiskuse ja kastepunkti mõistet ning seostab neid ilmastikunähtustega;

3) selgitab pindpinevust, märgamist ja kapillaarsust ning toob näiteid nende nähtuste esinemise kohta looduses ja tehnikas;

4) kirjeldab aine olekuid, kasutades faasi ja faasisiirde mõistet, ning analüüsib faasidiagrammi toel faasisiirdeid erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel;

5) võrdleb aatomeid ja molekule nanoosakestega ning teab nanotehnoloogia rakendusi;

6) rakendab Einsteini võrrandit välisfotoefekti kohta ning võrdleb välis- ja sisefotoefekti;

7) selgitab elektronide difraktsiooni, kasutades leiulaine mõistet;

8) analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut ning selgitab tuumaenergia vabanemist tuumade lõhustumis- ja sünteesireaktsioonide käigus;

9) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta;

10) seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning analüüsib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte;

11) võrdleb ioniseeriva kiirguse liike, analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele ning võimalusi kiirguskaitseks;

12) võrdleb Päikesesüsteemi põhiliste koostisosade mõõtmeid ja liikumist;

13) selgitab tähtede evolutsiooni ja planeedisüsteemide tekkimist;

14) selgitab galaktikate ehitust ja evolutsiooni.

15) selgitab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria põhjal.

Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Molekulaarjõud. Reaalgaas. Veeaur õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Ilmastikunähtused. Pindpinevus. Märgamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses. Faasisiirded ning siirdesoojused. Välis- ja sisefotoefekt. Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Kvantmehaanika. Elektronide difraktsioon. Määramatusseos. Aatomi kvantarvud. Aatomituum. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Massi ja energia samaväärsus. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed. Kiirguskaitse. Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. Päikesesüsteemi koostis, ehitus ning tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon. Galaktikad. Linnutee galaktika. Universumi struktuur. Universumi evolutsioon.

Hinnatakse sisulühikirjelduses toodud mõistete teadmisi ja nendega seotud valemitega ülesannete lahendamise oskust.

Perioodihinne arvutatakse kursuse jooksul saadud hinnete kaalutud keskmisest. Perioodihinne kujuneb järgmisest kohustuslikest komponentidest:

• Laboripraktikum – 20% hindest
• Kontrolltööd – 20% + 10% + 40% hindest
• Megamaailma füüsikat kontrolliv tegevus – 10% hindest.

Lisaks on võimalik saada jooksvaid hindeid tunnikontrollide ja muu sarnase eest.

Kõiki kontrolltöid saab järele vastata ühe korra. Lubatud on järele vastata ka positiivseid tulemusi, kuid arvesse läheb ainult viimane sooritus. Laboritööd saab järele vastata kokkuleppel õpetajaga.

Kohustuslik: J. Paaver "Mikro- ja megamaailma füüsika", veebitugi opik.fyysika.ee. Soovituslik E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".