Ainepassid

Puuduvad

18 tundi

1) Tekitada õpilases huvi 20. sajandi ja selle uurimise vastu

2) ) loob seoseid 20. sajandi ja kaasaja vahel

3) tunneb 20. sajandi iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;

4) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele, võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale 20. sajandi vältel, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid;

7) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;

7) suudab kirjeldada minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Maailm esimese maailmasõja eel

1) iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;

2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;

3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;

4)) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.

Esimene maailmasõda

1) analüüsib esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;

2) analüüsib esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;

3) teab olulisemaid esimese maailmasõja sündmusi ja isikuid, kirjeldab sõja käiku lahingute kaudu

4) Kirjeldab I MS mõju Eesti riigi tekkele

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, Oktoobripööre

7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, ning iseloomustab nende tegevust.

Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid

1) analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;

2) teab ja iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;

3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;

5) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920., 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi, mõju ühiskonnale, iseloomustab vaikivat ajastut;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;

7) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Teine maailmasõda

1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid teise maailmasõja eel;

2) iseloomustab teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;

3) iseloomustab sõjategevust kaardi ja lahingute järgi;

4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;

5) analüüsib teise maailmasõja mõju Eestile;

6) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Truman, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;

7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baaside leping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverents, ÜRO

Maailm esimese maailmasõja eel: Suurriikide arengujooni: poliitiliste süsteemide erinevused; Venemaa;

Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja protektsionism;

Suurriikide liidud: kujunemise põhjused ja tagajärjed.

Esimene maailmasõda: põhjused; sõdivad pooled ja tähtsamad sõjatandrid; Esimese maailmasõja tagajärjed: impeeriumide lagunemine, uute rahvusriikide teke; I MS mõju Eesti riigi iseseisvumisele, Venemaa lagunemine ja NL loomine.

Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid: Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised suhted; demokraatia levik; demokraatia põhijooned Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA näitel: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; autoritarism, totalitarism:, fašism, natsionaalsotsialism, kommunism; diktatuuride iseloomulikud jooned, eripärad ja levik: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; uute konfliktide kujunemine, kriisikolded; Eesti tee demokraatialt autoritarismile: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Teine maailmasõda: teine maailmasõda kui Esimese maailmasõja jätk; põhjused: Saksamaa taotlused, NSVL eesmärgid, lepituspoliitika; sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased, Hitleri-vastane koalitsioon ja selle kujunemine: Atlandi Harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside tähtsus; tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamad lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant jne); Teise maailmasõja tulemuste vastuolulisus ja selle tagajärjed maailma poliitilisele, majanduslikule ja ideoloogilisele arengule; Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja –kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Nürnberg

 Hindamise eesmärk on anda tagasisidet ja suunata ning toetada õpilast õppima, täiendama oma teadmisi ja oskuseid.

1) Kaks kontrolltööd: arvestuslikud hinded 

Maailm 20. saj alguses ja esimene  maailmasõda

Teine maailmasõda

2) Rühma-, ja paaristööd ning tunnitööd moodustavad kolmanda arvestusliku hinde

Mõlemad KT peavad olema tehtud positiivsele hindele, rühma- ja paaristööde ning protsessihinnete koond peab olema positiivne.  Kui mõlemad KTd on kolmed, siis on kursuse max hinne 3 hoolimata teistest hinnetest.

Kususe hinne on üks hinne ajaloo kooliastme kuuest hindest. Kooliastmehinne moodustub kurste aritmeetilisest keskmisest, kui see jääb kahe vahele, siis vaadatakse KT hindeid läbi stuudiumi. Kui kursus on hinnatud A-ga, siis see kooliastmehinde arvestusse ei läh

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel.  Kui kontrolltöö hinne oli negatiivne või rühmatöö ajal on puudutud, siis tuleb õpetajaga kokku leppida suuline vastamine vahetunnis. Tegemata töö korral on vastamine õpetajaga kokkuleppel üldvastamiste ajal.

1)) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu gümnaasiumile I. 2007, Avita

2) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu I, 2014, Avita

3) Agu Pajur, Tõnu Tannberg, Eesti Ajaloo II, 2006, AvitaLähiajalugu I – 20. sajandi I pool,külm sõda: Eesti ja maai