Ainepassid

20 tundi

Anda ülevaade eesti rahvausundi ja maailmavaate kujunemisest ning maailma mütoloogiast, arhetüüpidest kirjandusteostes.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1) kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis;
2) teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust;
3) selgitab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt;
4) nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ja leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
5) tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
6) analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt;
7) tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas;
8) on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost ning vähemalt kaks ballaadi.

Kultuur ja pärimus. Pärandi funktsioonid ühiskonnas. Pärimuse kogumine ja säilitamine. Rahvaluule olemus, põhiliigid ja žanrid. Müüdi olemus ja liigid. Müütiline aeg ja ruum. Arhitekst ja intertekstuaalsus. Arhetüüpsed müüdimotiivid. Eri rahvaste loomis- ja hävingumüüte. Müüdid tänapäeva kultuuris ja ühiskonnas. Argimütoloogia. Kunstnikumüüt. Looming kui identiteedi looja.

Antiikmüüdid ja Homerose eeposed Euroopa kirjanduse lättena. Antiikmüütide tõlgendamine kaasajal.

Piibel kui Euroopa kultuuri tüvitekst. Piiblilood ja nende tõlgendused. Piiblimotiivid luules. Piiblilugude kujutamine kunstis.

Kirjandusteoste arhetüüpsed tegelased.

Eepos. Keskaegsed kangelaseeposed. Rahvuseeposed. Kreutzwald „Kalevipoeg“. „Kalevipoeg“ kui tüvitekst. „Kalevipoja“ motiivid luules ja proosas. Paroodia.

Eestlaste mütoloogiline maailmapilt. Mütoloogilised narratiivid ja tegelased kirjanduses. Rahvusmütoloogia kõverpeeglis.

Muinasjutt kirjanduses.

Maagiline realism.

Mõisted                                          
Argimütoloogia, arhetüüp (arhetüüpne teema, motiiv, kujund, tegelane, süžee), arhitekst, eepos, intertekstuaalsus, kangelaseepos, kunstmuinasjutt, muistend, mütoloogia, müüt, pärimus, rahvuseepos.

Käsitletavad tervikteosed:

Underi 2 vabalt valitud ballaadi, Shakespeare „Hamlet“, Tuglase novell „Maailma lõpus“ ja 3 vabalt valitud Heinsaare novelli, Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“.

Arvestuslikud hinded saadakse teoste analüüside eest, vajadusel protsessihinded tunni- ja kodutööde eest.

Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest, protsessihinded on väiksema kaaluga, kuid mõjutavad lõpphinnet juhul, kui see jääb kahe hinde vahele; kui „mitterahuldavaid“ või sooritamata töid on 2 või rohkem, on kursusehinne „mitterahuldav“,; ühe „mitterahuldava“ või sooritamata töö puhul ei ole kursusehinne kõrgem kui „3“. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.

Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga või sooritades suulise arvestuse.

M. Undo „Müüdi anatoomia“,  töölehed ja materjalid õpetaja käest ja TERAs.