Ainepassid

puuduvad

20 tundi

Kursuse „Pärimus ja kirjandus“ kaudu mõistab õpilane kirjanduse mütoloogilisi ja pärimuslikke juuri, kultuuri järjepidevust iidsetest aegadest tänaseni ning iseenda seotust selle lõputult jätkuva ahelaga. Pärimus on kogu kultuuri alus ja ühel ajal nii maailmapildi looja kui ka säilitaja. Õpilane teadvustab pärimusel põhinevat ilukirjandust lugedes, kui suurel määral tugineb kogu kultuur arhetüüpidele ja müütilistele motiividele. Kursuse käigus teadvustab õpilane tänapäeva kirjanduse seoseid näiteks antiikmüütide ja eestlaste mütoloogilise maailmapildiga. Euroopa kultuuri mõistmiseks on möödapääsmatu tunda ka piiblilugusid, mis väärivad praeguses maailmas rohkem teadvustamist.  

Kursuse lõpuks on õpilane läbi lugenud neli tervikteost ja ühe luulekogu, vaadanud ühe filmi ja ühe etenduse.  Õpilane mõistab müüdi ja arhetüüpide rolli kirjanduses ja eesti kultuuris. Õpilane teab, miks raamatuid loetakse ja kuidas erinevad teosed kannavad erinevaid sõnumeid. Õpilane mõistab intertekstuaalsuse mõistet, mõtestab pärandkultuuri olemust, funktsioone, väljendusvõimalusi ja tähendust tänapäeva kultuuris ja ühiskonnas ning iseenda kogemuse põhjal; nimetab müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ning arhetüüpseid müüdimotiive, leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest; analüüsib kirjandusteose teemat, süžeed, tegelasi ja ideestikku nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt; kirjeldab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu, kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust, nimetab eepose arhetüüpseid tegelasi, teemasid ja motiive ning analüüsib nende kasutamist teiste autorite loomingus.

Kursuse jooksul loetavate teoste ja vaadatavate filmide/lavastuste nimekiri:

1. (muinasjutt kirjanduses) 

A.Puškin "Tsaar Saltaan"

2. (müüdid tänapäeva kultuuris ja ühiskonnas. Arhetüüpsed tegelased/teemad)

Valida üks Fredrick Backmani  teos. 

Valik: "Ärevil inimesed", "Mees nimega Ove", "Karulinn", teine osa "Meie teie vastu", kolmas osa "Võitjad",
"Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust", teine osa "Britt-Marie oli siin", "Mida minu poeg peaks maailmast teadma".

3. (eestlaste mütoloogiline maailmapilt)

August Kitzberg "Libahunt"

"Taarka" (film) – filmi põhjal arvustuse kirjutamine

Üks Marie Underi ballaadide kogu

4. (rahvusmütoloogia kõverpeeglis)

"Ivan Orava mälestused" (etendus)

5. (piibel ja eesti kirjandus)

Tammsaare "Juudit" 

Tundides käsitletakse teose lugemise ja filmi/lavastuse vaatamisega paralleelselt teostes esinevaid probleeme, mõisteid, ülesehitust, arhetüüpe, müüte. Tundides loetakse lisaks lühemaid tekstikatkeid, õpikumaterjale. Oluline roll on oma arvamuse avaldamise arendamisel loetud tekstide abiga. 

Kursuse hinne kujuneb neljast suuremast hindest,  milleks on loetavate teoste + tunnis käsitletud materjalide tööd. Võimalik on saada ka väiksema kaaluga tunnihindeid, mida pole tarvis järele vastata, kuid mis võivad lõpphinnet paremaks või halvemaks muuta.

Kursuse jooksul tehakse neli arvestuslikku tööd. Kui nendest üks on tegemata VÕI sooritatud mitterahuldavale hindele, on maksimaalne kursusehinne rahuldav (3). Kui neljast tööst on tegemata VÕI sooritatud mitterahuldavale hindele rohkem kui üks töö, on kursusehinne mitterahuldav (2). Väiksema kaaluga tunnihinded võivad osutuda kaalukeeleks kahevahelise hinde korral. 

Kooliastme hinne kujuneb kolme aasta kirjanduskursuste põhjal, kusjuures suurema kaaluga on viimase õppeaasta hinded. 

Arvestuslikke töid saab õpilane järele vastata koolis ettenähtud järelevastamise korra järgi kindlal järelevastamiste ajal. 

Loetavad teosed;

Peeter Espak, Loone Ots "Müüt ja kirjandus";

Monika Undo "Müüdi anatoomia. Kirjanduse gümnaasiumiõpik";

õpetaja jagatavad materjalid (TERAs Stuudiumi keskkonnas).