Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Bioloogia 2. kursus

Õppeaasta: 2023/2024
Valdkond: Loodusained
Periood: 2
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia 2. kursus
Õpetaja: Leino Algmaa
Klass: 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Ei ole

Maht:

20 x 70 minutit

Eesmärgid:

Läbivaks eesmärgiks on omandada kursuse raames õpitav materjal, millega aidatakse kaasa loodusteadusliku kirjaoskuse süsteemsele arengule, mille jaoks suunatakse õpilasi aine õppimise vältel:

  1. tundma huvi bioloogia kui elu erinevaid vorme uuriva teaduse vastu;
  2. seostatama õpitut reaalse eluga (aktuaalsed teemad, igapäevased nähtused, elukutsed jne);
  3. olema suutelised oma järeldusi loodusteaduslikult (eriti bioloogilises terminoloogias) korrektselt põhjendama;
  4. kasutama loodusteadusliku meetodi põhimõtteid;
  5. suhtuma uude informatsiooni kriitiliselt;
  6. arendama akadeemiliselt otstarbekaid iseseisvaid ja koostöiseid oskuseid ühes loodusteaduslike digipädevustega;

Käituma õpitut arvestades lugupidavalt ja vastutustundlikult end ümbritseva looduskeskkonna ja ühiskonna suhtes.

Õpitulemused:

Õpitulemused jagunevad kolme teemavaldkonna vahel, mis on kajastatud riiklikus õppekavas (RÕK 2021) (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4202/1011/2m_lisa4.pdf)

 

1. Teema „Organismide energiavajadus“ läbimise järgselt õpilane:

  • analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofidel ja heterotroofidel ning toob sellekohaseid näiteid;
  • selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
  • selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
  • toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid.

 

2. Teema „Organismide areng“ läbimise järgselt õpilane:

  • toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
  • selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi ning põhjendab nende vajalikkust;
  • võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;
  • võrdleb ja toob näiteid otsese ja moondelise arengu kohta eri organismirühmadel;
  • selgitab olulisemaid etappe inimese embrüogeneesis;
  • analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale.

3. Teema “Inimese talitluse regulatsioon” läbimise järgselt õpilane:

  • seostab inimese närvisusteemi osi nende talitlusega;
  • analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
  • seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;
  • omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes;
  • selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust;
  • koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ning humoraalse regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskõlastamises;
  • selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;
  • kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel.
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):
  1. Organismide energiavajadus: Energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavaist tegureist. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus.
  2. Organismide areng: Paljunemisviisid looduses. Rakutsükkel: interfaas, rakujagunemine. Mitoosi ja meioosi faasid ja käik. Gametogenees inimesel, menstruaaltsükkel. Inimese embrüogeneesi etapid. Lootejärgne areng. Otsene ja moondega areng. Vananemine.
  3. Inimese talitluse regulatsioon: Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi teke ja levik, ülekandumine sünapsis. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Närvisüsteemiga seotud puuded ja haigused ning seda kahjustavad tegurid. Elundkondade talitluse regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna roll vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon

Õppetöö käigus võib lisanduda iseseisvat tegevust vastavalt õpetaja äranägemisele. Tegevused on ennekõike planeeritud kui rühmasised ülesanded.

Hindamine:

Hinnatakse sisu lühikirjelduses välja toodud teemade mõistmist ja neile vastavate õpitulemuste saavutatust, mille mõõtmiseks sooritatakse kolm kontrolltööd.

 

Hindamine lähtub Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud süsteemist, mis arvestab saavutatud punktide protsenti maksimaalsest võimalikust:

90–100%  – „5“

75–89%  – „4“

50–74% – „3”

20–49% – „2“

0–19% – „1“

 

Kuniks õpetaja ei tuvasta vastutulelikkuse kuritarvitamist, on kontrolltöö sooritamiseks ette nähtud aja sees võimalik kasutada oma isiklikku koostatud konspekti, mis tohib olla ainult paberkujul. See ei tähenda, et see oleks lubatud kogu kontrolltöö vältel. Klassiga kokkuleppel 10 minutit ja 30 minutit pärast kontrolltöö sooritamise algust.

Juhul kui ilmneb ebaaus käitumine, lõppeb selle praktika rakendamine momentaalselt kõigi õpilaste jaoks nii antud olukorras, kui ka edasiseks kursuseks.

Seda võimalust on võimalik praktiseerida ka järelvastamise olukorras, kuid selle erinevusega, et oma konspekti kasutamine on siis viimane 10 minutiline tegevus, mille järgselt tuleb järelvastamise läbiviijale töö ära anda. Õpilane annab läbiviijale märku, kui tahab viimase tegevusega alustada. Eelnev kehtib juhul, kui järelvastamise eest vastutav õpetaja ei näe kohapealseid olusid arvestades vajadust viia sisse mõnda muudatust (nt olukorras, kui on väga palju järelvastajaid).

 

Õpetaja võib tunni käigus esitada küsimusi, millele vastamine eeldab mõningast analüütlist mõtlemist. Neile aktiivselt, kuid mitte lahmides, ja/või korrektselt vastuseid leides, on võimalus koguda vahetult tulevale kontrolltöölel kuni kaks punkti lisaks. Õpilased aitavad kaasa, et õpetajal oleks võimalus neid lisapunkte omale eraldi tabelisse koguda.

Kui jooksvalt tehakse mahukamaid või muul moel olulisemaid töid (rühmatööd, tunnikontrollid, teema mõistmiseks ette nähtud tegevusharjutused/töölehed jms.) hinnatakse neid vajadusel (lähtuvalt õpetaja subjektiivsest tajust) mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

 

Tavapärane reegel on, et kolmed ei kuulu järelvastamisele. Väga piiripealselt positiivse tulemuse saanud õpilased võivad siiski pöörduda õpetaja poole palvega osaleda järelvastamises, aga igat eriolukorda hinnatakse sellisel puhul eraldi.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Iga kontrolltöö tulemus moodustab kolmandiku kujunevast hindest. Kontrolltööde eest saadud protsendiline väärtus muudetakse punktideks – maksimaalne tulemus kolme kontrolltöö peale saab olla 300 punkti.

Näiteks tähendab see seda, et osade väärtuste puhul on 5+3+3 hinde saanute lõpptulemus hinde „4“ vääriline, teistel puhkudel hinde „3“.

 

Punktideks teisendatud ja kokku liidetud kontrolltööde tulemused ei tohi olla alla 50% maksimaalsest võimalikust (vähem kui 150), kui see seda on, siis on kursusehindeks „2“.

 

Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele. Kui see tingimus pole täidetud, ei ole võimalik koondprotsendi suurusele vaatamata panna välja kõrgemat hinnet kui „3“.

Eelnev kehtib, kui negatiivse hindega on ainult üks kontrolltöö. Kahe või enama negatiivse hindega kontrolltöö puhul on kursusehindeks „2“.

 

Kursusehinde väljapanekuks ei tohi olla võlgnevusi jooksvate (mahukamad ja seeläbi olulisemad rühmiti või isiklikult lahendatavad ülesanded) tööde eest. Teisisõnu peavad olema tehtud ka kõik need tegevused, mida on hinnatud mitteeristavalt.

 

Kooliastme hindest, mis pannakse välja pärast kõigi nelja kursuse läbimist, moodustab antud kursuse hinne ühe neljandiku.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel. Hinde vastamise soovist tuleb õpilasel aegsasti märku anda, eriti just erandlike olukordade ilmnemisel.

 

Iga kontrolltöö järele vastatav ühel korral. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „1“.

 

Jooksvate tegevustega seotud võlgnevused (tegevused mida hinnatakse skaalal arvestatud/mittearvestatud) likvideeritakse õpetajaga kokkuleppeliselt, sooritades tegemata töö või sellega samaväärseks kujunev tegevus.

Õppematerjalid:

Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012. 

Bioloogia õpik gümnaasiumile, II kursus. Organismide energiavajadus. Organismide areng. Inimese talitluse regulatsioon. AVITA.

 

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19865-Gumnaasiumi-bioloogia-2-kursus-Organismid

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.