Ainepassid

Ei ole.

20 x 70 minutit

Läbivaks eesmärgiks on omandada kursuse raames õpitav materjal, millega aidatakse kaasa loodusteadusliku kirjaoskuse süsteemsele arengule, mille jaoks suunatakse õpilasi aine õppimise vältel:

1. tundma huvi bioloogia kui elu erinevaid vorme uuriva teaduse vastu;
2. seostatama õpitut reaalse eluga (aktuaalsed teemad, igapäevased nähtused, elukutsed jne);
3. olema suutelised oma järeldusi loodusteaduslikult (eriti bioloogilises terminoloogias) korrektselt põhjendama;
4. kasutama loodusteadusliku meetodi põhimõtteid;
5. suhtuma uude informatsiooni kriitiliselt;
6. arendama akadeemiliselt otstarbekaid iseseisvaid ja koostöiseid oskuseid ühes loodusteaduslike digipädevustega.

Käituma õpitut arvestades lugupidavalt ja vastutustundlikult end ümbritseva looduskeskkonna ja ühiskonna suhtes.

Õpitulemused jagunevad kolme teemavaldkonna vahel, mis on kajastatud riiklikus õppekavas (RÕK 2023) (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf#)

1. Teema „Organismide energiavajadus“ läbimise järgselt õpilane:

• analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofidel ja heterotroofidel ning toob sellekohaseid näiteid;
• selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
• selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
• toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid.

2. Teema „Molekulaargeneetilised põhiprotsessid“ läbimise järgselt õpilane:

• hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
• analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
• selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
• hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
• toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega.

3. Teema „Viirused ja bakterid“ läbimise järgselt õpilane:

• iseloomustab viiruste levikut ja paljunemist ning nende organismisisest toimet;
• võrdleb bakteriraku ehitust ja talitlust päristuumsete rakkudega;
• seostab inimesel levinumaid viirus- ja bakterhaigusi nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise ja vaktsineerimise tähtsust;
• lahendab geenitehnoloogiliste rakenduste dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
• toob näiteid bakterite ja viiruste geenitehnoloogiliste kasutusvõimaluste, sellega seotud teadusharude ning elukutsete kohta.

1. Organismide energiavajadus: Energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavaist tegureist. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus.
2. Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogia põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.
3. Viirused ja bakterid: DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, õiguslikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed.

Õppetöö käigus võib lisanduda iseseisvat tegevust vastavalt õpetaja äranägemisele.

Hinnatakse sisu lühikirjelduses välja toodud teemade mõistmist ja neile vastavate õpitulemuste saavutatust, mille mõõtmiseks sooritatakse kolm kontrolltööd.

Hindamine lähtub Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud süsteemist, mis arvestab saavutatud punktide protsenti maksimaalsest võimalikust:

90–100%  – „5“

75–89%  – „4“

50–74% – „3”

20–49% – „2“

0–19% – „1“

Kuniks õpetaja ei tuvasta vastutulelikkuse kuritarvitamist, on kontrolltöö sooritamiseks ette nähtud aja sees võimalik kasutada oma isiklikku koostatud konspekti, mis tohib olla ainult paberkujul. See ei tähenda, et see oleks lubatud kogu kontrolltöö vältel. Klassiga kokkuleppel 10 minutit ja 30 minutit pärast kontrolltöö sooritamise algust.

Juhul kui ilmneb ebaaus käitumine, lõppeb selle praktika rakendamine momentaalselt kõigi õpilaste jaoks nii antud olukorras, kui ka edasiseks kursuseks.

Seda võimalust on võimalik praktiseerida ka järelvastamise olukorras, kuid selle erinevusega, et oma konspekti kasutamine on siis viimane 10 minutiline tegevus, mille järgselt tuleb järelvastamise läbiviijale töö ära anda. Õpilane annab läbiviijale märku, kui tahab viimase tegevusega alustada. Eelnev kehtib juhul, kui järelvastamise eest vastutav õpetaja ei näe kohapealseid olusid arvestades vajadust viia sisse mõnda muudatust (nt olukorras, kui on väga palju järelvastajaid).

Õpetaja võib tunni käigus esitada küsimusi, millele vastamine eeldab mõningast analüütlist mõtlemist. Neile aktiivselt, kuid mitte lahmides, ja/või korrektselt vastuseid leides, on võimalus koguda vahetult tulevale kontrolltöölel kuni kaks punkti lisaks. Õpilased aitavad kaasa, et õpetajal oleks võimalus neid lisapunkte omale eraldi tabelisse koguda.

Kui jooksvalt tehakse mahukamaid või muul moel olulisemaid töid (rühmatööd, tunnikontrollid, teema mõistmiseks ette nähtud tegevusharjutused/töölehed jms.) hinnatakse neid vajadusel (lähtuvalt õpetaja subjektiivsest tajust) mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

Tavapärane reegel on, et kolmed ei kuulu järelvastamisele. Väga piiripealselt positiivse tulemuse saanud õpilased võivad siiski pöörduda õpetaja poole palvega osaleda järelvastamises, aga igat eriolukorda hinnatakse sellisel puhul eraldi.

Iga kontrolltöö tulemus moodustab kolmandiku kujunevast hindest. Kontrolltööde eest saadud protsendiline väärtus muudetakse punktideks – maksimaalne tulemus kolme kontrolltöö peale saab olla 300 punkti.

Näiteks tähendab see seda, et osade väärtuste puhul on 5+3+3 hinde saanute lõpptulemus hinde „4“ vääriline, teistel puhkudel hinde „3“.

Punktideks teisendatud ja kokku liidetud kontrolltööde tulemused ei tohi olla alla 50% maksimaalsest võimalikust (vähem kui 150), kui see seda on, siis on kursusehindeks „2“.

Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele. Kui see tingimus pole täidetud, ei ole võimalik koondprotsendi suurusele vaatamata panna välja kõrgemat hinnet kui „3“.

Eelnev kehtib, kui negatiivse hindega on ainult üks kontrolltöö. Kahe või enama negatiivse hindega kontrolltöö puhul on kursusehindeks „2“.

Kursusehinde väljapanekuks ei tohi olla võlgnevusi jooksvate (mahukamad ja seeläbi olulisemad rühmiti või isiklikult lahendatavad ülesanded) tööde eest. Teisisõnu peavad olema tehtud ka kõik need tegevused, mida on hinnatud mitteeristavalt.

Kooliastme hindest, mis pannakse välja pärast kõigi nelja kursuse läbimist, moodustab antud kursuse hinne ühe neljandiku.

Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel. Hinde vastamise soovist tuleb õpilasel aegsasti märku anda, eriti just erandlike olukordade ilmnemisel.

Iga kontrolltöö järele vastatav ühel korral. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „1“.

Jooksvate tegevustega seotud võlgnevused (tegevused mida hinnatakse skaalal arvestatud/mittearvestatud) likvideeritakse õpetajaga kokkuleppeliselt, sooritades tegemata töö või sellega samaväärseks kujunev tegevus.

Tenhunen A., Venäläinen J., Hain E., Tihtarinen-Ulmanen M., Sotkas P. jt. 2012. 

Bioloogia õpik gümnaasiumile, II kursus. Organismide energiavajadus. Organismide areng. Inimese talitluse regulatsioon. AVITA.

Tenson T., Kaldalu N., Tenhunen A., Hain E., Venäläinen J., Sotkas P. jt 2013.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, III kursus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid. Viirused ja bakterid. Pärilikkus ja muutlikkus. AVITA

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19877-2-1-Organismide-energiavajadus

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19881-3-1-Molekulaarbioloogilised-pohiprotsessid

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19884-3-2-Viirused-ja-bakterid