Ainepassid

Puuduvad

18 tundi

1) omandab raamistiku Eesti ajaloost, suudab asetada sinna uut informatsiooni;

2) teab ja oskab iseloomustada tähtsamaid sündmusi, ühiskondlik-poliitilisi arengutendentse, isikuid, oskab seletada mõisteid;

3) teab Eestimaa ühiskonna arengujärke, teab tähtsamaid ajaloosündmusi;

4) õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaaga;

5) õpib mõistma ja hindama kaasaja sündmusi ajaloolises taustsüsteemis.

Rootsi aeg

1) teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal. 2) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;

3) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;

4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;

6) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti 18. sajandil

1) Iseloomustab muutusi 18. sajandil

2) iseloomustab Balti erikorda ja asehalduskorda ning selle mõju Eesti arengule;

3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;

4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;

5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;

7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti 19. saj ja 20. saj alguses

1) selgitab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;

2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;

3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;

4) nimetab, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;

5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega; Kirjeldab 1905 a rev põhjusi, tähtsust, sündmusi ja tulemust;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;

7) teab, kes olid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

8) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;

teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku;

9) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;

10) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee, iseseisvusmanifest;

11) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

Rootsi suurriigi ajastu.

Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel. Majanduslik areng: talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord. Reduktsioon ja selle tulemused. Manufaktuuride teke. Kaubandus.Vaimuelu ja kultuur: luterlus riigiusuna. Esimesed gümnaasiumid. Ülikooli asutamine Tartus. Rahvaharidus. Eestikeelse kirjasõna levik.

Eesti 18. sajandil

Venemaa euroopastumine 18. sajandil. Katariina II valgustatud absolutism.

Põhjasõda: Põhjasõja põhjused, käik ja tulemused.

Rahvastikuprotsessid Eestis 16.–18. sajandil. Sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule.

Balti erikord: Vene keskvõim ja baltisaksa seisuslik omavalitsus. Talurahva õiguslik seisund ja

majanduslik olukord. Asehalduskord. Vaimuelu 18. sajandil: baltisaksa kultuur ja talurahvakultuur. Rahvaharidus. Pietism ja valgustus.

Eesti 19. saj ja 20. saj alguses

Moderniseeruv Euroopa: industriaalühiskonna kujunemine, rahvuslik liikumine. Venemaa 19. sajandil ja 20. sajandi algul.

Talurahva vabanemine: pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva omavalitsuse kujunemine. Talude päriseksostmine. Usuvahetusliikumine. Tööstuse areng. Erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti arengus.

Ärkamisaeg: eelärkamisaeg. Estofiilid. Tartu ülikool 19. sajandil. Eesti haritlaskonna kujunemise algus.

Seltsiliikumine. Tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ja nende eestvedajad, erimeelsused eesmärkide saavutamisel.

Moderniseeruv Eesti: majanduse areng. Raudteede ehitamine, selle mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Suurtööstuse kujunemine. Põllumajanduse areng. Talurahva kihistumine. Ülevenemaaliste seaduste laienemine Eestile. Venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele. Rahvusliku professionaalse kultuuri kujunemine. Uus rahvuslik tõus. Poliitilised rühmitused Eestis. 1905. aasta sündmused ja nende mõju ühiskonnale.

Eesti Esimeses maailmasõjas – olulisemad muutused. Eesti iseseisvumine: eeldused, iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu. ISESEISEV TÖÖ – rühmatööde lõpetamine ja kodutööde tegemine.

Kontrolltööd:

1) Põhjasõda, Balti erikord ja asehalduskord;

2) Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.

Rühmatööd ja tunnitööd.

KT hinne moodustab kursuse on 2/3 kursuse hindest, see peab olema sooritatud vähemalt hindele 3.

Ülejäänud protsessi hinnete koond moodustab 1/3 kursuse hindest. Kõik TKd peavad olema tehtud.

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal, vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali.

Õppematerjalid:             

A. Kriiska, A Mäesalu, A Selart, I Põltsam-Jürjo, P Piirimäe 2014. Eesti ajalugu I. Esiajast Rootsi aja alguseni. Avita

M Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent 2005. Eesti ajalug II I. Avita

A. Pajur, T. Tannberg Eesti ajalugu II, 2007. Avita