Ainepassid

Puuduvad

18 tundi

Õpilane: 1) omandab kronoloogilise raamistiku Eesti ajaloost ja  suudab asetada sinna uut informatsiooni;
2) nimetab ja oskab iseloomustada tähtsamaid sündmusi, ühiskondlik-poliitilisi arengutendentse ja isikuid, oskab seletada mõisteid;
3) õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaaga;
4) õpib mõistma ja hindama kaasaja sündmusi ajaloolises taustsüsteemis;

Kursuse lõpus õpilane: 1) teab tähtsamaid Eesti esiaja perioode; mõistab muististe kui ajalooallikate eripära;

2) kirjeldab inimeste eluolu ja toob näiteid inimeste tegevusaladest ja nende muutustest esiajal;

3) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;

4) kirjeldab Eesti halduskorraldust ja majanduse arengut esiaja lõpul;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism. 

Iseseisev töö – Lugeda õpikust teemakohased peatükid,  küsimustele vastamine ja töölehtede täitmine, materjali otsimine rühmatöödeks. 

Jääaeg ja selle taandumine. Inimasustuse algus Euraasia põhjaosas. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Eesti esiaja lõpul. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasusund ning ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. 

Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.VanaLiivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 

Tugeva keskvõimuga riikide kujunemine Läänemere regioonis. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, kulg ja tulemused. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Tugeva keskvõimuga riikide kujunemine Läänemere regioonis. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, kulg ja tulemused. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. 

1) Kontrolltöö – muinasaeg
2) TK-d: a) Liivimaa ristisõda ja keskaeg, b) Liivi sõda, Põhjasõda
3) a) rühmatööd: b) töölehed c) protsessihinded
Kontrolltöö, tunnikontroll, töölehtede kriteeriumid lähtuvad kursuse lühikirjelduse sisust.
Rühmatööde esitlusel hinnatakse sisu vastavust teemale, allikate mitmekesisust, esinemisoskust, õpilase enda reflektsiooni ja klassikaaslaste arvamust esitlusele.

Muinasaja KT on esimene arvestuslik hinne ja peab olema sooritatud vähemalt hindele "3"
TK-d moodustavad kokku teise arvestusliku hinde ja nende koond peab olema positiivne.
Rühmatööde ja prosessihinnete koond moodustab kolmanda arvestusliku hinde.
Kursuse hinne kujuneb kolme arvestusliku hinde aritmeetilise keskmisena, va juhul kui KT on 3, TK-d on kolmed, siis isegi kui rühmatööde koond on 5, siis tuleb kursuse hinne kokku 3. 

Kooliastme hinne kujuneb kursusehinnete (6 kursust) artimeetilisest keskmisest, kui hinne jääb kahe hinde vahele, siis vaadatakse stuudiumi jooksul saadud KTde aritmeetilist keskmist.

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal. Järgi vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali.

A. Kriiska, A Mäesalu, A Selart, I Põltsam-Jürjo, P Piirimäe 2014. Eesti ajalugu I. Esiajast Rootsi aja alguseni. Avita
TERAs olevad rühmatööd, õpetaja ja õpilaste tehtud esitlused, töölehed.