| Õppeaasta: |
2023/2024 |
| Valdkond: |
Loodusained |
| Periood: |
1, 2 |
| Aine: |
Füüsika |
| Nimetus: |
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. |
| Õpetaja: |
Agnes Vask |
| Klass: |
10KU, 10ME, 10TE |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Puuduvad
|
| Maht: |
ca 20 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)
|
| Eesmärgid: |
Õpetada teadusliku maailmapildi aluseid, kulgliikumise kinemaatikat
|
| Õpitulemused: |
Kursuse lõpus õpilane:
- selgitab mõisteid füüsika, nähtavushorisont ja vaatleja;
- määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi;
- selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini;
- põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks;
- mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust;
- teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid;
- teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet;
- toob näiteid põhjusliku seose kohta;
- mõistab, et füüsika üldprintsiibid on kõige üldisemad tõdemused looduse kohta, ning tõestab nende kehtivust kooskõla eksperimendiga.
- mõistab, et füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel;
- teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas;
- teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast;
- teab, et väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega;
- eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta näiteid;
- seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks);
- eristab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid ning toob sellekohaseid näiteid;
- selgitab füüsikaliste suuruste kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe tähendusi ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise;
- lahendab probleemülesandeid, rakendades vastavaid definitsioone ja kasutab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt liikumisvõrrandeid või loogikat;
- analüüsib ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse graafikuid; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala;
- rakendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise, sh vaba langemise kiiruse, nihke ja kiirenduse leidmiseks vastavaid valemeid.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Füüsika kui loodusteadus. Füüsika kui nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mikro-, makro- ja megamaailm. Loodusteaduslik meetod. Vaatlus, eksperiment, mudeli loomine. Mudeli järelduste kontroll ning mudeli areng. Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Mõõteriistad ja mõõtevahendid. Mõõteseadus. Mõõtemääramatus ning selle hindamine. Mõõtetulemuste analüüs.
Põhjuslikkus ja juhuslikkus füüsikas. Füüsika tunnetuslik ja ennustuslik väärtus. Füüsikaga seotud ohud. Üldprintsiibid.
Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem, liikumise suhtelisus. Relatiivsusprintsiip. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: kiirus, kiirendus, liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Nihe, kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus.
|
| Hindamine: |
Hinnatakse sisulühikirjelduses toodud mõistete teadmisi ja nendega seotud valemitega ülesannete lahendamise oskust.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Perioodi hindest 80% moodustub kahest kontrolltööst (40% + 40%), ülejäänud 20% tuleb tunnikontrollidest, praktilistest töödest ja muudest jooksvatest hinnetest. Positiivse kursusehinde saamiseks peavad mõlemad kontrolltööd olema tehtud positiivsele hindele ja kodutööd peavad olema tehtud. Õpilase liigse puudumise korral (üle 25% auditoorsetest tundidest) võib õpetaja nõuda arvestustöö sooritamist.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Parandada saab ainult kontrolltööde negatiivseid hindeid ja seda saab teha ainult kahe nädala jooksul pärast negatiivse tulemuse teada saamist.
|
| Õppematerjalid: |
Kohustuslik: I. Peil, K. Tarkpea "Füüsikalise looduskäsitluse alused" ja I. Peil "Mehaanika". Veebitugi opik.fyysika.ee. Soovituslik E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile"
|
