Ainepass: Vektor tasandil. Joone võrrand.
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Matemaatika ja infotehnoloogia |
Periood: | 3 |
Aine: | Lai matemaatika |
Nimetus: | Vektor tasandil. Joone võrrand. |
Õpetaja: | Mart Kallaste |
Klass: | 10IT, 10TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad. |
Maht: | 20 auditoorset tundi a 70 minutit. |
Eesmärgid: | Õpilane: |
Õpitulemused: | Omandatud oskused: Punkti asukoha määramine tasandil. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektori korrutamine arvuga. Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori vaheline nurk. Kahe vektori skalaar-korrutis, selle rakendused. Vektorite kollineaarsus ja ristseis. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge). Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Parabooli võrrand. Ringjoone võrrand. Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendusülesannete lahendamine koordinaattasandi abil. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Punkti asukoha määramine tasandil. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine. Vektorite võrdsus. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Jõu kujutamine vektorina. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektori korrutamine arvuga. Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori vaheline nurk. Kahe vektori skalaar-korrutis, selle rakendusi. Vektorite kollineaarsus ja ristseis. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge). Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Parabooli võrrand. Ringjoone võrrand. Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendusül. |
Hindamine: | Kaks hindelist tööd. 1. töö teema on VEKTORID. II töö teema on JOONE VÕRRAND. Hindelised tööd on punktipõhised , hinded vastavalt 50%;75%;90%. Ebaõnnestunud töö tuleb järele vastata. Järeltöö mitte tegemine võrdsustatakse tgemata tööga ja hinnatakse hindega 1. Hinde ümardamine õpilase kasuks. Näit. hinded "3;2;2=> koond 3", kuid "3;2/-=>koond 2". |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehindega "4" või "5" hinnatakse õpilast , kellel on mõlemad tööd sooritatud hinnetele 3, 4 või 5 ja kahe töö keskmine on vähemalt 3.5 või 4.5. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Järeltööd registreerimisega järelevastamistele. |
Õppematerjalid: | vektorid.ppt – saadetakse õpilastele. Lepman õpik Matemaatika 10. klassile; www.kool.ee; e-koolikott. |