Ainepass: Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Sotsiaalained |
Periood: | 3 |
Aine: | Ajalugu |
Nimetus: | Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel |
Õpetaja: | Marko Kuura |
Klass: | 11IT, 11TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | puuduvad. |
Maht: | 2 tundi (2×75 minutit) nädalas auditoorset õppetööd. |
Eesmärgid: | õpilane tunneb Eesti ja maailma poliitilist, ühiskondlikku ja sõjalist ajalugu 20. sajandi I poolel, sealhulgas olulisemaid isikuid. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. |
Õpitulemused: | Õpilane tunneb maailma ja suurriikide arenguid 20. sajandi alguses ja rahvusvahelisi suhteid enne I maailmasõda, analüüsib selle põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju maailma arengule, analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi, analüüsib ning võrdleb majandust, ühiskonnaelu ja rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi, analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut ja ühiskonnaelu 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab „vaikivat ajastut“ (autoritaarset perioodi), iseloomustab II maailmasoja põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju Eestile ja maailma arengule. II maailmasõja kulgemise puhul antakse üldine ülevaade tähtsamatest lahingutest maailmas ja Eestis. Samuti on tähtis osata kasutada mõisteid õiges kontekstis. Lisaks ajaloo kirjeldamisele õpivad õppijad õigesti ajaooga seotud mõisteid kasutama. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | õpitakse tundma Eesti ja maailma poliitilist ajalugu ja ühiskonnaelu 20. sajandi I poolel. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. |
Hindamine: | 1. Kontrolltöö – hinnatakse protsesside, mõistete ja sündmuste tundmist. Kehtib punktiarvestus, mille puhul hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Kui otsustad teha lisaülesandeid, pead tegema kõik.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Esimese kontrolltöö hinde osakaal on 50% ning teise oma samuti 50% lõpptulemusest. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse: |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Puuduliku kontrolltöö hinde korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus. Kui viimane on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik. Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele. |
Õppematerjalid: | Kursuse slaidid (Stuudiumis kursuse kaustas) |