Ainepassid

puuduvad

20 (70-minutilist) tundi

Õpilane 1) oskab põhjendada oma lugemiseelistusi ja -kogemusi; 2) teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 3) avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; 4) seostab teksti oma kogemuste ja mõtetega; 5) kirjutab alusteksti põhjal arutlust; 6) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi; 7) arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, oskab tuua sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust; 8) selgitab ja kasutab teksti analüüsiks tarvilikke põhimõisteid.

Kursuse lõpul õpilane 1) tunneb ja eristab kirjanduse põhiliike; 2) analüüsib ja tõlgendab ilukirjandusteost, sõnastab põhiprobleemi ja peamõtte, iseloomustab tegevuskohta ja -aega, tähtsamaid tegelasi; 3) märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga; 4) oskab otsida, koguda ja töödelda teavet.

Kirjanduse põhimõisted ja jagunemine. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu ja -žanri stiil. Kirjandusteose stiil kui mõtte ühtsus ja väljendusvahendite korrastatus. Tervikteoste lugemine, tõlgendamine, analüüs.

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Rühmatööde puhul hinnatakse õpilase individuaalset panust kollektiivses lõpptulemuses. Hindamist puudutavad detailid sõnastatakse õpilase jaoks enne töö algust.
Õpilane loeb kursuse jooksul tähtajaks läbi tervikteosed, lugemise sisus ja tähtaegades lepib aineõpetaja õpilastega kursuse kestel kokku. Iga tervikteose lugemise eest saab õpilane arvestusliku hinde. Kui tervikteose lugemiseks kohaldatakse mitu tegevust (nt kirjalik ja suuline), siis on olulisema kaaluga individuaalse hindamise kaudu saadud hinne. Kohustuslikust kirjandusest võib kursusel ühe teose puhul olla hinne negatiivne, kuid seejuures ei kujune kursusehinne üle hinde “rahuldav”. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse.
Vastavalt ajale ja vajadusele hinnatakse arvestuslike hinnete kõrval õpilase teadmisi ja oskusi ka protsessihinnetega (ei puuduta tervikteoseid), mida õpilane puudumise korral järele vastama ei pea ega parandada saa.
Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele, võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada. 

Õpilane võib puududa kursuse jooksul kuni 6 ainetunnist, vastasel juhul tuleb arvestuste nädalal sooritada lisatöö vastavalt puudutud ainetundide sisule.

Kursuse arvestuslikud hinded kujunevad tervikteoste lugemise ja analüüsimise tulemusel ning on võrdse osakaaluga. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. See tähendab, et need moodustavad hinnete keskmisena kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde (, kui neid on rohkem kui üks). Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinnet, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). Õpilane esitab kursuse lõpus vajadusel õpimapi, mis sisaldab kogu gümnaasiumiastme ainevaldkonna kursuste materjale ning vastab nõuetele (järgitud on õpetaja koostatud juhist). Vajadusel hindab õpetaja seda protsessihindega.

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest (kui õpilane puudus, siis talle võlgnevuse teada olemise hetkest). Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”.

M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“
S. Nootre töövihik „Kirjanduse kõnekus“
K. Talviste "Sõnakunsti kuju"