Ainepassid

ei ole

22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)

Õpilane saab ülevaate vastastikmõjust ja erinevatest jõududest, tutvub Newtoni seaduste, impulsi ja reaktiivliikumisega. Kursuse teises pooles keskendutakse ringliikumise ning võnkumise temaatikale ja lainetele.

Õpilane:

1. selgitab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon esinemist ning rakendumist looduses;
2. täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõude nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui ka muutumisel (a = const ≠ 0);
3. oskab jõu komponentide kaudu leida resultantjõudu;
4. selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapäevaelu nähtustega;
5. sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja lahendab probleemülesandeid kasutades seost p = mv;
6. seostab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seadusega; toob näiteid reaktiivliikumise kohta looduses ja rakenduste kohta tehnikas;
7. toob näiteid nähtuste kohta, kus impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga;
8. rakendab gravitatsiooniseadust ja tunneb gravitatsioonivälja mõistet;
9. kasutab mõisteid raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk probleemülesandeid lahendades ning rakendab seost P = m (g ± a);
10. selgitab mõisteid hõõrdejõud ja elastsusjõud ning rakendab loodus- ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = – k Δl;
11. rakendab mõisteid töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur, selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi;
12. rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α; , Ep = mgh ning E = Ek+ Ep;
13. selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas.
14. seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised nähtused ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemisega;
15. kasutab ringliikumist kirjeldades füüsikalisi suurusi pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus;
16. analüüsib orbitaalliikumist, kasutades inertsi ja kesktõmbejõu mõistet;
17. kasutab vabavõnkumise ja sundvõnkumise mõistet looduses ning tehnikas toimuvaid võnkumisi kirjeldades;
18. rakendab füüsikalisi suurusi hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas perioodilisi liikumisi kirjeldades;
19. analüüsib energia jäävuse seaduse kehtivust pendli võnkumisel;
20. analüüsib võnkumise graafikuid;
21. selgitab resonantsi ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas;
22. kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta näiteid;
23. rakendab füüsikalisi suurusi lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus lainenähtusi selgitades;
24. toob nähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon näiteid loodusest ning tehnikast.

Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse neli üldteemat: Dünaamika; Töö ja energia; Ringliikumine ja võnkumine.

Dünaamika: vastastikmõju, jõud, Newtoni I, II ja III seadus, inertsus, impulss ja impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine, gravitatsioonijõud ja keha kaal, raskusjõud, rõhk ja rõhumisjõud, toereaktsioon, hõõrde- ja elastsusjõud, deformatsioon.

Töö ja energia: mehaaniline töö, võimsus, energia (kineetiline ja potentsiaalne), mehaanilise energia jäävuse seadus, jõumasinad.

Ringliikumine ja võnkumine: ühtlane ringjooneline liikumine, joonkiirus ja nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, ringliikumine looduses ja tehnikas, võnkumine, kaubed

Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset. Selleks toimub kaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd/katsed). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel.

Perioodihinne kujuneb kolme arvestusliku hinde põhjal, millest iga hinne moodustab 33,3% koondtulemusest.

I arvestulik hinne – kontrolltöö teemal "Dünaamika"

II arvestuslik hinne – kontrolltöö teemal "Ringliikumine ja võnkumine"

III arvestuslik hinne – perioodi vältel kogunenud jooksvate hinnete koondhinne (aritmeetiline keskmine)

Positiivse koondhinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud hinded olema sooritatud vähemalt rahuldavale tasemele ehk hindele 3.

Kontrolltöö, mis on sooritatud mitterahuldavale tulemusele ehk negatiivsele hindele, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik.

"Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised" Indrek Peil

Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas. Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".