puuduvad

20 70-minutilist tundi

kursuse eesmärk on selgitada õpilastele kirjanduse kui sõnakunsti olemust, näidata, kuidas kasutatakse keelevahendeid tekstide loomiseks. Kursuse vältel tegelevad õpilased kirjandustekstide tõlgendamisega, keskendudes ilukirjanduse poeetika tundmaõppimisele, kujundlikkuse mõistmisele.

kursuse lõpus õpilane:
1) on tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2) analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3) analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid;
4) iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
5) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle eesti ja välisautoritelt ning analüüsinud erinevaid luuletusi.

ilukirjandusteksti analüüs ja tõlgendamine. Autorikeskne vaatenurk kirjandusele. Autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus. Kirjandus kui kirjaniku elu ja keskkonna peegeldus. Lugejakeskne vaatenurk kirjandusele. Tekstikeskne vaatenurk kirjandusele. Tekstuaalne autor, jutustaja, tegelane, nende omavahelised suhted. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Karakter ja tüüp. Kirjandusteose kompositsioon. Konflikt ja intriig. Teose probleemistik (küsimused) ning ideestik (vastused). Põhiidee. Teose stiil. Alltekst kui varjatud tähenduskiht. Paroodia ja travestia. Lüürika olemus. Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Luule musikaalsus: rütm (värsimõõdud) ning riim (alg- ja lõppriim). Keeleluule. Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid. Luule kujundlikkus. Koomiline stiil luules. Mõisteid: allegooria, alltekst, allusioon, anagramm, autobiograafia, eepika, ellips, epiteet, faabula, grotesk, huumor, iroonia, isikustamine, kalambuur, keeleluule, kõlasümboolika, luule, lüürika, lüüriline mina, memuaarid, metafoor, metonüümia, miljöö, motiiv, moto, narratiiv, omaeluloolisus, puänt, paroodia, piltluule, proosa, päevik, refrään, reisikiri, retooriline küsimus, riim, rütm, sarkasm, siire, sisemonoloog, stroof, sümbol, süžee, teema, travestia, vaatepunkt, võrdlus, värsimõõt.

Kodulugemine (arvestuslikud ülesanded): Daniel Kehlmanni teos „Kuulsus“. August Gailiti teos „Toomas Nipernaadi“ (1 lugu). E. M. Remarque'i teos „Taeval ei ole soosikuid“, Daniel Keyes "Lilled Algernonile" (lühijutt), üks uuema kirjanduse teos (arvustus selle kohta).

kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (raamatute sisutööd, analüüsid, arutlused) ja protsessihinded, mis on väiksema kaaluga (tavaliselt on ülesanded arvestatud/mittearvestatud, kirjalikud kommentaarid Stuudiumis – kui hinne on kahevahel, siis vaatab õpetaja, kuidas on lahendatud neid tunnitöid). Iseseisvalt lahendatud ülesannetel on suurem kaal.

kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud arvestuslike hinnete põhjal. Õpilane loeb kodus erilaadi kirjandusteoseid ja teeb nende põhjal töid. Selleks, et kursus oleks arvestatud, peab olema tehtud positiivsele tulemusele vähemalt 3 arvestuslikku kirjandustööd. Kui õpilane puudub, on tal kohustus viia end ise kurssi, olulisemaid ülesandeid peab õpilane esitama järele (Terasse lisatakse nõutud ülesanded). Hinnete seas ei tohi olla 1 või/ja 2, et kursusehinne oleks 4 või 5. 

Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide kirjanduse kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis saavad määravaks 12. klassi kirjanduse kursuste hinded.

järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga (vt kooli kodukord). Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Ebaõnnestunud kursus – järele/uuesti tuleb vastata terve kursuse materjal.

K. Rannuste, K. Talviste „Sõnakunsti jäljed“, E. Kess „Maailm veetilgas“, S. Nootre „Kirjanduse kõnekus“, õpetaja antud töölehed + kirjandusteosed.