Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Anorgaanilised ained / praktiline keemia

Õppeaasta: 2022/2023
Valdkond: Loodusained
Periood: 3
Aine: Praktiline keemia
Nimetus: Anorgaanilised ained / praktiline keemia
Õpetaja: Aleksandr Kirpu
Klass:
Staatus: Valikkursus
Osalejate kriteeriumid:

valikkursus IT ja KU suuna õpilastele

Maht:

~18 tundi laboratoorseid töid TTG laboris

Eesmärgid:

Üldeesmärgid:

Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;

3. kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;

4. kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;

5. rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;

6. langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;

7. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;

8. on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Õpitulemused:

Kursuse lõpul õpilane:

1) seostab õpitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis ja pingereas, koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid (metalli reageerimine mittemetalliga, veega,

lahjendatud happe ja soolalahusega);

2) kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas;

3) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;

4) selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel ja korrosiooni metallide oksüdeerumisel;

5) põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti, analüüsib korrosioonitõrje võimalusi;

6) analüüsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise üldisi põhimõtteid (nt elektrolüüsi, korrosiooni ja keemilise vooluallika korral);

7) lahendab arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite järgi, arvestades saagise ja lisanditega.s) hindab ja põhjendab ainete vees lahustumisel lahuses tekkivat keskkonda;

8) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisiomadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis;

9) koostab õpitud mittemetallide ja nende ühendite iseloomulike reaktsioonide võrrandeid;

10) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas;

11) oskab teostada praktilisi töid vastavalt tööjuhendile;

12) tunneb peamisi laboris kasutatavaid vahendeid ja ohutuid töövõtteid.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Sisu lühikirjeldus:

Peamised teemad kursuses

A. Metallid

B. Mittemetallid

C. Lahused

 

Teostavad praktilised tööd:

a) Reaktsiooni soojusefekti uurimine. Katalüütilised reaktsioonid.

b) Vesiniksideme moodustumine

c) Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid, reaktsioonid lahuses

d) Lahuste pH määramine (indikaatorid ja pH-meeter)

e) Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes

f) Vesiniku ja hapniku saamine ning tõestamine

g) Aluminotermia (metallide saamise võimalused)

h) Katioonide ja anioonide määramine lahustes

i) Metallide korrosiooni uurimine

j) Keemilise reaktsiooni tasakaal keemilises reoksreaktsioonis

k) Keemilise vooluallika konstrueerimine ja selle tööpõhimõte. Elektrolüüs.

l) Vees lahustumatute aluste saamine ja lagunemine

m) Katsed kuivjääga

n) Katsed lämmastikuga jt tööd

o) Tiitrimine

Hindamine:

Hindamismeetodid ja – kriteeriumid:

Tundides peab kohal käima vähemalt 60% tundidest.

 

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kui õpilane on osalenud vähemalt 60% tundides, siis kursus hinnatakse hindega A (arvestatud), kui vähem siis MA (mittearvestatud).

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Labritöid eraldi järgi teha ei saa.

Õppematerjalid:

N. Katt „Lühikursus gümnaasiumile“

Tera kaustas on võimalik leida kõigi laboris tehtud tööde kohta protokollid.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime