Ainepassid

Puuduvad

20 tundi

Õpilane
1) tajub eesti keele funktsioone ja tähendust ühiskonnas;

2) tunneb eesti keele kujunemise ajalugu;

3) oskab analüüsida praegusajale omaseid jooni keeles;

4) mõistab keele varieerumise olemust, allkeeli;

5) tunneb keelenormi, selle kasutamise vajadust;

6) analüüsib ajastule omaseid keelenähtusi;

7) oskab leida talle vajalikku infot erinevaid (veebi)allikaid kasutades;

8) eristab olulist infot ebaolulisest;

9) parandab õigekirjatundmist.

Kursuse lõpetamisel õpilane
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.

​1. Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. 2. Eesti keel ja teised keeled. 3. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega.
Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele.
Keele varieerumine ja muutumine. 4. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Murdekeel ja kodumurre. 5. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. 6. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. 7. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik. 8. Õigekiri

​Õpiväljundite omandamist kontrollitakse nelja arvestusliku hindega:

1. tsitaatsõnade, võõrnimede + algustäheortograafia töö;

2. alusteksti põhjal küsimustele vastamine;

3. võõrsõnade + keeleteemade töö;

4. kombineeritud hinne jooksvatest tunnitegevustest (õpilane peab kursuse jooksul koguma 15 punkti, eeldatavalt 3×5-punktised sammud).

Kui üks arvestuslikest töödest on negatiivne või tegemata, ei kujune hinne “hea” või “väga hea". 

Õpilane osaleb õppekäigul ERMi ja läbib kursusega seonduvad teemad muuseumitunni käsitluses. Puudumise korral tuleb kooskõlastada asendustegevus aineõpetajaga.

Järelevastamine toimub eelkõige neljapäevasel järelevastamise ajal eelregistreerimisega. Kokkuleppel on võimalik vastata ka esmaspäevases konsultatsioonis, eriti kui töö iseloom seda soosib. 

Eesti ortograafia. (2016; Erelt, Tiiu). Tallinn, Eesti Keele
Sihtasutus
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele õpik. (Puksand, H; Ross, M.)
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. (Puksand, H; Ross, M.)
Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. (Ehala, M; Habicht, Külli jt)
Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik. (Aili Kiin, Alli Lunter)
Eesti õigekeel. (Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili)
Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine. (Nugis, Marika; Ääremaa,
Sirje)
Soovituslik veebitugi
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2
Eesti keele käsiraamat.
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=4
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/