Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Bioloogia III kursus

Õppeaasta: 2022/2023
Valdkond: Loodusained
Periood: 2
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia III kursus
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 11KU
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad.

Maht:

19 tundi + iseseisev töö

 

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#) , erilist tähelepanu pöörates:  

  1. õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;   
  2. õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;   
  3. elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;   
  4. loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;   
  5. looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;   
  6. loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;   
  7. iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele.  
Õpitulemused:

Lähtudes riiklikust õppekavast (RÕK,  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 8) gümnaasiumi 

bioloogia läbinud õpilane:   

  1. väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks;   
  2. teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;   
  3. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;   
  4. suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;   
  5. rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;   
  6. oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida otsuste tagajärgi;   
  7. kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse selgitades ning probleeme lahendades;   
  8. kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.   
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

III kursus „Pärilikkus“. 

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid:  

Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogia põhiprotsesside 

(replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg. 

 

Viirused ja bakterid: 

DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, õiguslikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. 

Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed. 

Pärilikkus ja muutlikkus: 

Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile. 

Hindamine:

Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

1. Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 

2. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev, võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, ühes* kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.

*Kuna kontrolltöid on kaks, võib õpilane ise valida, kummas kontrolltöös seda ühte võimalust kasutab.

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(b) eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta lisaks valida ühe järgnevatest:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 5% võrra. 

Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.  

4. Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja.   

5. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelistest kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

6. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti ning vastavat kaalu, mitte viie palli süsteemis hinnet
See tähendab, et kaks kontrolltööd, mille hinded on vastavalt "3" ja "4", ei pruugi anda kursusehindeks hinnet "4", juhul, kui nende kontrolltööde koondprotsent ei ületa 75%.

7. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha kursuse arvestustöö suulise vastamise kujul. Sellisel juhul kontrollib õpetaja õpilase teadmisi kogu kursuse jooksul omandatud teadmiste kohta. Õpilane saab suulisel vastamisel ühe küsimuse/teema 20-st (nn piletisüsteem) ning peab sellele vastama 10 minuti jooksul.

8. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk”. Seda hinnet ei ole õpilasel võimalik tavapärases korras järele vastata (vt TTG õppekava § 13 lõige 8).

9. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on ühe kontrolltöö hinde kaaluga. Õpilane võib ise valida, kumma kontrolltöö hinnet see "erihinne" asendab.

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö koondprotsendi alusel. I kontrolltöö osakaal on 2/3 kursusehindest ning II kontrolltöö osakaal 1/3 kursusehindest. Kursusehinde arvutamisel kasutatakse nende kontrolltööde tulemust protsendina (0-100%), mitte hindena (1-5).
I kontrolltöö hindest omakorda moodustab 1/3 kassigeneetika ülesanne ("Kassi genotüübianalüüs").
Seega kujuneb I kontrolltöö hinne 2/3 osas kirjaliku kontrolltöötöö tulemusena ning 1/3 kassigeneetika ülesande tulemusena. Ka kassigeneetika ülesannet hindab õpetaja sooritusprotsendiga (0-100%).


Nende kontrolltööde koondprotsent ei tohi olla alla 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”. Kui üks kontrolltöödest ei ole tehtud positiivsele hindele, ei saa õpilane, sõltumata koondprotsendist, kursusehinnet üle "rahuldava", ehk hinde "3", isegi, kui koondprotsent ületab hinde "4" lävendi (75%).

Sealjuures ei tohi teine kontrolltöö olla tehtud negatiivsele hindele: vastasel juhul ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui I kontrolltöö on sooritatud hästi), positiivset kursusehinnet.

Nn väiksed/muud tööd (tunnikontrollid/hinnatavad tunnitööd/rühmatööd) peavad olema tehtud hindele "arvestatud" ehk "A". Ka kassigeneetika ülesanne peab olema õigeaegselt esitatud, vastavalt etteantud tähtajale. Vastasel juhul ei võta õpetaja I kontrolltöö hinnet kursusehinde arvutamisel arvesse ning õpilasel ei ole võimalik saada positiivset kursusehinnet.

Kui õpilase osalus kursusel on 85% või enam (st õpilane ei ole puudunud tundidest enam kui kolmel korral), lisab õpetaja õpilase kursuse koondtulemusele 5%.

 

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab teine kontrolltöö olema kindlasti sooritatud positiivsele hindele ning kahe kontrolltöö koondprotsent peab olema vähemalt 50%. Samuti peavad olema muud tööd (tunnikontrollid/tunnitööd/rühmatööd) tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

 

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“.   

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:
  1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
  2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.
Õppematerjalid:

Õpik: Tenson, T, Kaldalu, N, Tenhunen, A, Hain, E, Venälainen, J, jt. 2013; 2016.   

Bioloogia õpik gümnaasiumile, III kursus. Molekulaarbioloogia. Viirused ja bakterid. 

Pärilikkus. AVITA. 

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime