Ainepass: Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Loodusained |
Periood: | 1, 2 |
Aine: | Füüsika |
Nimetus: | Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika |
Õpetaja: | Eveli Raudla |
Klass: | 10KU, 10ME |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | ei ole |
Maht: | 22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit) |
Eesmärgid: | Õpilane saab ülevaate füüsika kui loodusteaduse eesmärkidest ja uurimismeetoditest, mõõtmistest ja mõõtühikutest ning tutvub füüsika põhiprintsiipidega. Kursuse teises osas keskendutakse liikumisega seonduvale, tutvutakse ühtlase ja mitteühtlase liikumise ning kiirenduse mõistega. |
Õpitulemused: | Õpilane:
|
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse neli üldteemat: Sissejuhatus füüsikasse; Füüsika uurimismeetodid; Füüsika üldmudelid ja Kinemaatika. Üldteemad on omakorda jagatud alateemadeks. Sissejuhatus füüsikasse: füüsika kui loodusteadus, füüsika ja looduse tunnetusprotsess. Füüsika uurimismeetodid: loodusteaduslik meetod, füüsikalised suurused ja mõõtmine, mõõtühikud ja nende teisendamine, mõõtmise täpsus, mõõtmised ja mõõteseadus, füüsikalised mudelid. Füüsika üldmudelid: ruum, aeg, põhjuslikkud ja juhuslikkus, printsiibid füüsikas ja atomistikas, teised füüsikalised printsiibid, absoluutkiiruse printsiip. Kinemaatika: mehaanika ja liikumine, liikumist kirjeldavad suurused, ühtlane sirgjooneline liikumine, relatiivsusprintsiip, ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrand ja graafik, muutuv liikumine ja selle kiirus, ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine, nihe, võrrand ja graafik, liikumine Maa külgetõmbejõu mõjul, horisondiga kaldu visatud keha liikumine. |
Hindamine: | Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset. Selleks toimub koaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd/katsed). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Perioodihinne kujuneb kolme arvestusliku hinde põhjal, millest iga hinne moodustab 33,3% koondtulemusest. I arvestulik hinne – kontrolltöö teemal "Sissejuhatus füüsikasse. Füüsika uurimismeetod. Füüsika üldmudelid" II arvestuslik hinne – kontrolltöö teemal "Kinemaatika" III arvestuslik hinne – perioodi vältel kogunenud jooksvate hinnete koondhinne (aritmeetiline keskmine) Positiivse koondhinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud hinded olema sooritatud vähemalt rahuldavale tasemele ehk hindele 3. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Kontrolltöö, mis on sooritatud mitterahuldavale tulemusele ehk negatiivsele hindele, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik. |
Õppematerjalid: | "Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika" Indrek Peil, Kalev Tarkpea. Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas. Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile". |