Ainepassid

ei ole

22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)

Õpilane saab ülevaate füüsika kui loodusteaduse eesmärkidest ja uurimismeetoditest, mõõtmistest ja mõõtühikutest ning tutvub füüsika põhiprintsiipidega. Kursuse teises osas keskendutakse liikumisega seonduvale, tutvutakse ühtlase ja mitteühtlase liikumise ning kiirenduse mõistega.

Õpilane:

1. selgitab mõisteid loodus, maailm ja vaatleja; hindab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ning määratleb füüsika uurimisala;
2. määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi;
3. selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini;
4. põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks;
5. mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust;
6. teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid;
7. teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet;
8. toob näiteid põhjusliku seose kohta;
9. mõistab, et füüsika üldprintsiibid on kõige üldisemad tõdemused looduse kohta, ning tõestab nende kehtivust kooskõla eksperimendiga.
10. mõistab, et füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel;
11. teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas;
12. teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast;
13. teab, et väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega;
14. eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta näiteid;
15. seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks);
16. eristab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid ning toob sellekohaseid näiteid;
17. selgitab füüsikaliste suuruste kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe tähendusi ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise;
18. lahendab probleemülesandeid ning kasutab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt liikumisvõrrandeid või valemeid;
19. analüüsib ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning teepikkuse graafikuid; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala.

Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse neli üldteemat: Sissejuhatus füüsikasse; Füüsika uurimismeetodid; Füüsika üldmudelid ja Kinemaatika. Üldteemad on omakorda jagatud alateemadeks.

Sissejuhatus füüsikasse: füüsika kui loodusteadus, füüsika ja looduse tunnetusprotsess.

Füüsika uurimismeetodid: loodusteaduslik meetod, füüsikalised suurused ja mõõtmine, mõõtühikud ja nende teisendamine, mõõtmise täpsus, mõõtmised ja mõõteseadus, füüsikalised mudelid.

Füüsika üldmudelid: ruum, aeg, põhjuslikkud ja juhuslikkus, printsiibid füüsikas ja atomistikas, teised füüsikalised printsiibid, absoluutkiiruse printsiip.

Kinemaatika: mehaanika ja liikumine, liikumist kirjeldavad suurused, ühtlane sirgjooneline liikumine, relatiivsusprintsiip, ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrand ja graafik, muutuv liikumine ja selle kiirus, ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine, nihe, võrrand ja graafik, liikumine Maa külgetõmbejõu mõjul, horisondiga kaldu visatud keha liikumine.

Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset. Selleks toimub koaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd/katsed). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel.

Perioodihinne kujuneb kolme arvestusliku hinde põhjal, millest iga hinne moodustab 33,3% koondtulemusest.

I arvestulik hinne – kontrolltöö teemal "Sissejuhatus füüsikasse. Füüsika uurimismeetod. Füüsika üldmudelid"

II arvestuslik hinne – kontrolltöö teemal "Kinemaatika"

III arvestuslik hinne – perioodi vältel kogunenud jooksvate hinnete koondhinne (aritmeetiline keskmine)

Positiivse koondhinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud hinded olema sooritatud vähemalt rahuldavale tasemele ehk hindele 3.

Kontrolltöö, mis on sooritatud mitterahuldavale tulemusele ehk negatiivsele hindele, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik.

"Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika" Indrek Peil, Kalev Tarkpea.

Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas. Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".