Ainepassid

puuduvad

20 (70-minutilist) tundi

– Tutvustada 20. sajandi kirjandusvoole, suundumusi maailmakirjanduses ja eesti kirjanduses.
– Analüüsida enda ja ühiskonna suhteid, seostada analüüsitavaid teoseid käsitletava aja ja sellest tulenevate mõjudega inimestele ja ühiskonnale.
– Kinnistada kujundikeele ja selle võtete tundmist.
– Lugeda tervikuna läbi vähemalt 3 kursusel käsitluse all oleva perioodi autori teost.

1. Õpilane iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja žanre, autoreid ja nende teoseid.
2. Õpilane oskab nimetada eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
3. Õpilane seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
4. Õpilane mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
5. Õpilane on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud nelja kirjandusteost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
6. Õpilane oskab võrrelda poeetikaanalüüsile tuginedes kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni.
7. Õpilane osaleb aruteludes ja kirjutab arutlusi.

20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad.
Modernistlik luule. Modernistlik proosa. „Kadunud põlvkond“. Eksistentsialism. Modernistlik draama. Maagiline realism, postmodernism.
20. sajandi eesti luule. Noor-Eesti rühmituse euroopaliku kultuuri taotlus ja luuleuuendus. Uusromantism. Siuru, Tarapita. Pagulasluule tähtsamad autorid ja põhiteemad. Modernism 1960.–1970. aastate luules.
20. sajandi eesti proosa. Pagulasproosa tähtsamad autorid ja teosed, žanrid ja põhiteemad. 1960.–1980. aastate proosa muutused. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. 1970.–1980. aastate uus põlvkond.
20. sajandi eesti draama. 1960.–1970. aastate teatriuuendus.
 

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Kursuse arvestuslikud hinded kujunevad tervikteoste lugemise ja analüüsimise tulemusel ning on võrdse osakaaluga. Nende hindamise viisis (kirjalik ja/või suuline) lepitakse kokku vahetult enne hindamist. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. Need moodustavad kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde, kui neid on rohkem kui üks. Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinde kujunemist, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt kujundatav (s.t hinne n-ö jääb kahe hinde vahele).

Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja (eeskätt selliste tööde puhul, millele pole kindel punktisüsteem kohaldatav) lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele, võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada. 

Õpilane hoiab kursuse vältel alles kõik tööd ja õppematerjalid, mis talle selle perioodi jooksul on antud, ning kogub need endale õpimappi. Kursuse läbimise eelduseks on juhendile vastava õpimapi olemasolu ja vajadusel tuleb esitada see hindamiseks.

Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Õpilase maksimaalne hinne ei ole 5, kui ta on üle 50% kursuse tundidest puudunud ning esitab kõik tööd kirjaliku iseseisva tööna (s.t pole osalenud aruteludes ega suulistes vestlustes, rühma- ega paaristöödes).

NB! Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/hinde teada saamisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mis ei kuulu järele vastamisele. Tunni- ja protsessihindeid järele ei vastata.

J. Kaus „20. sajandi kirjandus“

A. Nahkur „Kirjandus realismist postmodernismini“

Annus jt „20. sajandi I poole eesti kirjandus“

Paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest

Kursuse jooksul iseseisvalt loetavad tervikteosed