puuduvad

20 auditoorset tundi

kaasaegsete kirjanike ja teostega tutvumine; uuema kirjanduse (eriliiki tekstide) analüüsimine, kasutades sobivaid kirjandustermineid, luues seoseid varem loetuga, ühiskonnas toimuvate muutustega; kirjandusinstitutsioonide ja kirjandusajakirjadega tutvumine, õpilane harjub otsima teavet uuema kirjanduse kohta.

kursuse lõpus õpilane:

1. nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
2. oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga;
3. seostab loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
4. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli ilukirjandusteost eesti või maailmakirjandusest.

Eesti ja välismaa kirjandus alates 80ndate lõpust, keskendudes uuemale ehk viimastel aastatel ilmunud teostele. Eesti nüüdisluule. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused. Luulenäiteid uuemast maailmakirjandusest. Eesti nüüdisproosa. 1990. aastate alguse muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas. Proosa(katkendid) uuemast maailmakirjandusest. Eesti nüüdisdraama. Uuem draama maailmakirjanduses. Kirjanduse uued väljendusvahendid. Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon. Kirjandus ja postmodernism. Kirjandus ja elektrooniline meedia (sh lühivormid sotsiaalmeedias). Kirjandus ja meelelahutus. Inimese ja maailma suhte kajastusi. Eesti ja maailmakirjanduse vahelisi paralleele ning võrdlusi. Mõisteid: absurdikirjandus, arvustus, etnofuturism, grotesk, hittkirjandus, intertekstuaalsus, iroonia, kultuskirjandus, küberkirjandus.

Iseseisvalt tuleb lugeda läbi (tunnis kirjalikud tööd + suulised arutelud):

1) Andrei Hvostov „Sillamäe passioon“ (tekstid Teras) 2) Nora Ikstena „Emapiim“ või Pajtim Statovci „Minu kass Jugoslaavia“ 3) 1 Valdur Mikita teos 

4) + muu kohustuslik lugemine, nt Õunapuu ja Heinsaare novellid; need on arvestatud/mittearvestatud ülesanded – kui need ülesanded jäävad tegemata, siis kursuse max hinne 3. Lisaks kirjalikele ülesannetele on väga tähtis, et õpilane võtaks osa suulistest aruteludest. 

3 kirjalikku arvestuslikku raamatutööd. Tera kaustas on kohustusliku kirjanduse nimekiri, täpsemad hindamisjuhendid.

Õpilane loeb kodus (ja ka koolis) erilaadi kirjandusteoseid ning teeb koolis nende põhjal töid. Selleks, et kursus oleks arvestatud, peavad olema tehtud positiivsetele tulemustele kõik kolm arvestuslikku (eristava hindega) tööd. Kui õpilane puudub, on tal kohustus viia end ise kurssi, olulisemaid ülesandeid peab õpilane esitama järele (Terasse lisatakse nõutud ülesanded).

kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud arvestuslike hinnete (3) põhjal, aga hinded 5,3,3=3. Kursuse hinne on max 3, kui õpilane jätab rohkem kui ühe kohustusliku tunni- või kodu(arvestatud/mittearvestatud märkega)töö tegemata (Stuudiumis, Teras on eraldi märge, kui ja kuidas peab õpilane vastava töö esitama). Kui on 3 ja rohkem tunni- ja kodutööd (arvestatud/mittearvestatud märkega tööd) tegemata, siis kursusehinne on negatiivne. Kui kontakttundidest on puudutud 6 ja rohkem tunde, siis kursusehinne on max "hea" ehk 4.

Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide kirjanduse kursuste peale, kui hinne on kahevahel, siis saavad määravaks 12. klassi kirjanduse kursuste hinded.

järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Ebaõnnestunud kursus – järele/uuesti tuleb vastata terve kursuse materjal (arutatakse õppenõukogus).

Jan Kausi kirjandusõpik „Uuem kirjandus“, kohustusliku kirjanduse nimekiri Teras (osaliselt tekstid ka üleval), õpetaja koostatud töölehed.