10.kl meditsiini ja tervishoiu praktika

1 kursus

Meditsiini ja tervishoiu aluste õpetusega taotletakse, et õpilane:

1. teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
2. väärtustab enese ja teiste tervist;
3. saab ülevaate prekliiniliste ja kliiniliste meditsiini ja tervishoiuerialade uurimis- ja tegevusvaldkondadest;
4. saab ülevaate inimorganismi osade ehitusest, talitlusest, häiretest ja haigustest, mõistab nendevahelisi seoseid;
5. mõistab inimkeha talitluslike häirete ja haiguste peamisi põhjusi ja tagajärgi ning seoseid terve inimese kehatalitlusega;
6. tutvub ja saab ülevaate kaasaegses meditsiinis ja tervishoius kasutatavatest vahenditest ja meetoditest, arstide, õdede jt tervishoiutöötajate töö teoreetilistest alustest;
7. tutvub ja saab ülevaate kaasaegses meditsiinis haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatavatest vahenditest ja meetoditest;
8. saab ülevaate arstide, õdede, põetajate jt tervishoiutöötajate tegevusvaldkondadest ja igapäevatööst;
9. tutvub meditsiini ja tervishoiu valdkonna ametite/elukutsetega, õppides tundma vastavaid haridus- ja koolitusvõimalusi;
10. harjutab kõrgkoolide õppejõudude loengute ja praktikumide sisu mõistmist meditsiinist ja tervishoiust; omab võimalust saada spetsialistidelt vastuseid meditsiini ja tervishoiu küsimustes;
11. harjutab meditsiini ja tervishoiu valdkondades vaatlus- ja praktilisi oskusi;
12. kasutab teabeallikaid meditsiini ja tervishoiualase teabe leidmiseks ja analüüsiks
13. arendab oma digipädevusi (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf);
14. on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks ja koostööks, kujundab valmisolekut iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks.

Õpilane:

1. väärtustab enese ja teiste inimeste tervist, oskab vältida peamisi riskitegureid tervisele;
2. on võimeline mõistma õppejõudude teemakohaste loengute ja praktikumide sisu, tegema vastavate teemade piires järeldusi ja kokkuvõtteid;
3. omab ülevaadet prekliiniliste ja kliiniliste meditsiini ja tervishoiuerialade uurimis- ja tegevusvaldkondadest;
4. omab ülevaadet kaasaegses meditsiinis ja tervishoius haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatavatest vahenditest ja meetoditest;
5. omab ülevaadet inimkeha osade ehitusest ja talitlusest ning mõistab osadevahelisi seoseid;
6. omab ülevaadet inimorganismi talitluslikest häiretest ja haigustest ning mõistab nende peamisi põhjusi ja tagajärgi, seoseid terve inimese kehatalitlusega;
7. omab ülevaadet arstide, õdede, põetajate jt tervishoiutöötajate tegevusvaldkondadest, igapäevatööst ja töö teoreetilistest alustest;
8. on võimeline omandatud teadmisi ja oskusi kasutama eri mõtlemistasanditel (vastavalt Bloomi taksonoomiale: teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs ja süntees, põhjendatud hinnangu andmine);
9. oskab seostada õpitud bioloogia ja keemia ning selle alaharude teadmised ja oskused meditsiini ja tervishoiu teemadega;
10. omab ettekujutust meditsiini ja tervishoiu teemade käsitlusest internetis; suhtub kogutavasse teabesse kriitiliselt ja on analüüsivõimeline teemakohase teabe töötlemisel;
11. omab ettekujutust loodusteaduste (sh bioloogia) ja meditsiini tihedatest seostest ning vastavatest elukutsetest;
12. on saanud kogemuse vaatlus- ja praktiliste oskuste kasutamisel meditsiini ja tervishoiu valdkondades;

Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, TÜ kliinikumi jt asutuste ja spetsialistidega: toitumine, energiakulu ja tervis; mikrobioloogia; patsiendi abistaimse võtted, elulised näitajad.

Meditsiinipraktika hinnatakse eraldi õpilase koostatava praktikapäeviku (sissekannete hulga ja kvaliteedi, analüüsi ja teadmiste-arusaamiste) ja praktikale järgnevas ühisarutelus osalemise alusel, hindamine on arvestuslik.

Kooliastmehinded kujunevad järgmiselt:

1. Nädalati toimuvate õppepäevadega seotud kursuste (10.kl I.-II. ja 11.kl IV.-V) mitteeristavate (A/MA) hinnete alusel.
2. Meditsiinipraktikad (III kursus/10.kl ning VI kursus 11.kl) hinnatakse eraldi ja samuti mitteeristavalt (A/MA), kooliastmehinne pannakse välja nende alusel. Kumbki praktika kursus ei tohi olla mittearvestatud.

Praktikal osalemist ei ole võimalik korrata. Põhjendatud erandjuhtudel puudumise tõttu tuleb vastavatel teemadel teha mini-uurimus teoreetiliselt.

Õppematerjalid: Õppejõudude antavad materjalid ning õpilase enda poolt õppepäeval kohapeal tehtavad märkmed/konspekt.

Iseseisev töö: Märkmete/konspekti tegemine õppepäeva jooksul, toimunust ja enesearengust analüüsi koostamine.