Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Mikrobioloogia ja immunoloogia

Õppeaasta:2021/2022
Valdkond:Loodusained
Periood:3
Aine:Mikrobioloogia ja immunoloogia
Nimetus:Mikrobioloogia ja immunoloogia
Õpetaja:Aivar Meldre
Klass:11ME
Staatus:Suunakursus
Osalejate kriteeriumid:

Ainult meditsiinisuuna õpilastele. Soovituslik on eelnevalt bioloogia III kursuse läbimine.

Maht:

Õppeaine koosneb 12-14 teoreetilisest loengust ning 1-2 laboripraktikumist.

Laboripraktikumide toimumise aja, koha ja kuupäeva täpsustab õpetaja kursuse toimumise jooksul.

Eesmärgid:

Õppeaine eesmärk on anda õpilastele ülevaade põhilistest immunoloogilistest protsessidest; 

kaasa arvatud sellest, kuidas igapäevaelu immuunsüsteemi ja tervist mõjutab;

kuidas teevad omavahel koostööd erinevad immuunrakud ja nn tavarakud ning immuunrakud – ehk kuidas toimub immuunvastus;

kuidas ja miks kujunevad immunopatoloogilised haigused, sh autoimmuunsus ja allergia, ning kuidas nende haiguste kujunemist ennetada, või sümptomeid leevendada;

arendada õpilastes kriitilist ja analüütilist mõtlemist, sh miks näiteks palavikku ja põletikku, immuunsüsteemi protsesse, ei ole vaja alla suruda; miks paljud immuunsust puudutavad trendid ja müüdid on halbade soovitustega või fundamentaalselt ei tööta;

õppida praktilise töö käigus, kuidas toimub spetsiifilise viirushaiguse tuvastamine tänapäevaste meetoditega; 

õppida praktilise töö käigus, kuidas ja millistele bakteritele mõjuvad teatud antibiootikumid, ning miks kõik antibiootikumid kõigi bakteriaalsete haiguste raviks ei sobi.

Õpitulemused:

Kursuse läbinud õpilane teab:

  • Põhilisi immuunsüsteemi rakke, nende erinevusi ning millistes immunoloogilistes protsessides vastavad rakud osalevad.
  • Kuidas töötab ning mis vahet on: omandatud, kaasasündinud, humoraalsel, rakulisel, passiivsel ja aktiivsel immuunsusel ja immuunvastusel.
  • Millised on põhililsed immuunorganid, nii primaarsed kui sekundaarsed; ning nende organite roll immuunsuses.
  • Kuidas töötab lümfisüsteem, kuidas see erineb vereringesüsteemist, kus asuvad ja millised on lümfisõlmed.
  • Kuidas tekivad haigused: nii patogeenide poolt tekitatud haigused kui autoimmuunhaigused; ning kuidas igapäevaelu mõjutab immuunsust ja haigustesse haigestumist.
  • Mis on põletik ja mis on palavik: kuidas need protsessid toimuvad, miks tekivad ja miks on olulised.
  • Põhilisi immunoloogia ja immuunsüsteemiga seotud väärarusaamu; ning nende nn tõeseid variante. 
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Kursus jaguneb viieks osaks: 

I Immunoloogia – Immuunsüsteemi põhilised nähtused ja osad: immuunorganid, -molekulid, -haigused. 

II Viroloogia – Viiruste klassifikatsioon genoomi tüübi alusel. Millised viirused on inimesi nakatama ja milliseid haiguseid põhjustama.

III 1. laboripraktikum: Patsiendi koeproovist SARS-CoV-2 viirusnakkuse tuvastamine RT-PCR meetodiga.

IV Mikrobioloogia: Põhilised bakteriaalsed haigustekitajad ning bakterid jt mikroobid meie kehas – meie mikrobioom.

V 2. laboripraktikum: Antibiootikumi -ja faagiteraapia bakteriaalsete haiguste ravis. 

Hindamine:

1. Tööde hinded kujunevad RÕK protsentskaala järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.

2. Arvestustööl hindab õpetaja õpilase teadmisi kogu kursusel läbitud teema kohta. 

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles aktiivsuspunktide kujul.

Kui õpilane on kogu kursuse jooksul olnud tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt* aktiivsuspunkte, tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 10% võrra. Ka võib õpilane, kellel on piisavalt* aktiivsuspunkte kogutud, arvestustöös ühe ülesande lahendamata jätta; selle valitud ülesande osakaal arvestatakse arvestustöö maksimumtulemusest maha. Õpetaja teavitab õpilast või õpilasi, kellel on piisavalt aktiivsuspunkte ning kes seda võimalust kasutada saavad.

*See, kui palju aktiivsuspunkte õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et neid eeliseid kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.

 

4. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). 
Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti, mitte nende tööde viie palli süsteemis hinnet

See tähendab, et viie pallis süsteemis annavad hinded "3" ja "4" keskmiseks "3,5", mis ümardades teeb koondhindeks "4". Aga protsendi järgi see nii ei pruugi olla: nt kui esimese töö (hindega "3") protsent on 52% ning teise töö (hindega "4") protsent on 76%, teeb see koondhindeks 64% ehk "3". 

 

5. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Järel-arvestustöö läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb ühe kirjaliku arvestustöö ja praktikumide koondhinde keskmisena: kirjalik arvestustöö moodustab kursusehindest 50% ning mõlema praktikumi koondhinne 50%. Nende hinnete keskmine tulemus ei tohi olla alla 50% (ehk hinde "3" lävend).


Kursuse kirjalik arvestustöö peab positiivse kursusehinde saamiseks olema sooritatud vähemalt hindele "3". 
Praktikumides osalemine on kursuse läbimiseks kohustuslik.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.

Õppematerjalid:

"Immunoloogia" kursuse slaidid, mille õpetaja laeb õpilaste jaoks üles Terasse vm ühiskasutatavasse kausta. Erilist tähelepanu vajavate teemade slaidid on vastavalt tähistatud ("NB! Oluline!").

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.