Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Filosoofia valikkursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 3
Aine: Filosoofia
Nimetus: Filosoofia valikkursus
Õpetaja: Merike Reiljan
Klass: 10IT, 10ME, 11LO, 11TE, 12ME, 12TE
Staatus: Valikkursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

18 auditoorset tundi + suuline arvestus arvestustenädalal

Eesmärgid:

– Tutvustada filosoofia peamisi valdkondi ning valikut probleemidest, seisukohtadest ja argumentidest, fookusega praktilisel filosoofial (sh metaeetika, normatiivne ja rakenduslik eetika ning poliitikafilosoofia) ja filosoofilisel argumenteerimisel, kuid hõlmates ka teoreetilist filosoofiat (sh epistemoloogiat, vaimufilosoofiat ja metafüüsikat).
– Õpetada filosoofiliste probleemide üle analüütiliselt arutlema ning oma seisukohti argumenteerides kaitsma, samuti filosoofilisi argumente mõistma ja kritiseerima.
– Arendada ülekantavat oskust mis tahes teemal loogiliselt ja veenvalt argumenteerida ning teiste argumente rekonstrueerida ja kritiseerida.
– Arendada ratsionaalset, analüütilist, (ka enese-)kriitilist hoiakut; huvi ja püsivust mõelda probleeme põhjani läbi, seada kahtluse alla ka algselt iseenesestmõistetavana näivat, vältida rutakat seisukohavõttu ning kaaluda argumente erinevate vaadete poolt ja vastu.

Õpitulemused:

– Õpilane on kursis mõningate kaasaja filosoofias käsitletavate spetsiifiliste probleemidega sellisel määral, et on võimeline soovi korral ülikoolis nende uurimist jätkama.
– Õpilane teab tunnis käsitletud filosoofia põhimõisteid.
– Õpilane on tuttav valiku kuulsamate filosoofide ideedega filosoofiajaloost.
– Õpilane oskab argumenteeritult kaitsta ja kritiseerida seisukohti nii teoreetilise filosoofia kui ka praktilise filosoofia vallast, näidates seejuures, et orienteerub traditsioonilistes (tundides käsitletud) argumentides ning suudab vastavatel teemadel ka iseseisvalt kriitiliselt mõelda.
– Õpilane oskab lugeda ja analüüsida lihtsamaid filosoofilisi tekste.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Kursus jaguneb kolmeks osaks: (1) filosoofiliste tööriistade omandamise tunnid (kuidas selgelt ja hästi argumenteerida, kasutada filosoofilisi tööriistu nagu mõtteeksperiment jt, tunda ära tüüpilisi argumenteerimisvigu ja kirjutada filosoofilist esseed); (2) praktilise filosoofia tunnid, kus käsitleme moraaliküsimusi, millega igapäevaselt kokku puutume nagu loomade ja keskkonna õige kohtlemine, meditsiinieetika ja riigivõimu õigustamine; (3) teoreetilise filosoofia tunnid, kus analüüsime kriitiliselt mõningaid teoreetilisi aluseid, millele praktilises filosoofia tuginetakse, küsime näiteks, mis vahe on heal ja usaldusväärsel teadusel ning pseudoteadusel või kas on olemas objektiivselt häid ja halbu tegusid.
Metoodika: Aine on üles ehitatud aruteludele õpilastega. Õpilased saavad uurida TÜ eetikakeskuse loodud väärtusmängu mehaanikat kasutades erinevaid kuulsamaid filosoofilisi mõtteeksperimente. Mõtteeksperimendid on mõeldud selleks, et näitlikustada mõningaid olulisi ühiskondlikke aga ka üldinimlikke filosoofilisi probleeme. Õpilased valivad kuue välja pakutud variandi seast, kuidas nad mingis moraalselt problemaatilises situatsioonis käituksid või mõne filosoofilise probleemi lahendaksid. Seejärel põhjendavad õpilased oma valikuid väikestes gruppides üksteisele ja püüavad jõuda rühma siseselt konsensuseni. Seejärel põhjendavad grupid kogu klassile oma valikut ning saavad valikutele õpetajalt tagasisidet: näiteks võib õpetaja seletada, milliste filosoofiliste seisukohtadega nende valik kokku käib ja millised filosoofid ja kuidas on seda vaadet kaitsnud. Arutelusid toetavad lühikesed loengud (umbes 30 minutit) ning koos vaadatakse lühivideoid, mis esitavad mõne tunnis käsitletava teemaga seotud probleemi või illustreerivad, kuidas neid probleeme kajastatakse kaasaegses kultuuriruumis näiteks kirjanduse ja filmikunsti vahendusel.

Hindamine:

Kursuse hinne kujuneb punktidest, mida õpilane kogub kursuse vältel, tehes erinevaid ülesandeid. Kõik ülesanded ei ole kohustuslikud ja nende seast võib õpilane ise valida kui palju ja milliseid ülesandeid ta sooritab. Lisaülesanded on eelkõige mõeldud selleks, et õpilasel oleks võimalik lisatööga endale kindlustada aine eest suurepärane tulemus.
Kohustuslik on sooritada kontrolltöö kursuse keskel ( KT: maks. 30 p); teha ettekanne ühel filosoofilisel teemal ( ETTEKANNE: maks. 20 ) ja omal valikul üks kahest:
1) kas esitada essee (maks 50 p) 11. novembriks 2019;
2) või teha suuline eksam (maks 50 p) kursuse materjalile arvestustenädalal, kui õpilane esseed ei esita või saab selle eest alla 40 punkti.
PUNKTID
– Essee eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti ja minimaalselt 40 punkti. Kui õpilane esitab 11. novembriks essee, mis ei vasta essee nõuetele, ei saa ta võimalust uut esseed kirjutada, vaid saab punktid kursuse lõpus suulise eksami eest.
– Hilinenud esseed vastu ei võeta välja arvatud eraldi kokkuleppel õpetajaga ja olulisel põhjusel.
– Suulise eksami eest aine lõpus on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti. Õpilastel on ette teada eksami piletid. Eksamil vastab õpilane kahele küsimusele: ühe saab õpilane loosiga piletite seast, teine on kursuse teemade seast õpilase vabalt valitud teemal (kumbki vastus annab kuni 20 punkti) ning analüüsib üht mõtteeksperimenti (kuni 10 punkti).
-Kursuse keskel toimub üks kontrolltöö. Kontrolltöös on 20 valikvastustega küsimust (iga õige vastus annab 1 punkti) ning kaks avatud küsimust (kumbki küsimus annab maks. 5 punkti). Kontrolltöö kontrollib õpilase teadmisi kursuse esimese poole tundides käsitletud teemadest ning õpitud põhimõistete tundmist. Lisaks peab kontrolltööks läbi lugema 2 lühikest filosoofilist teksti (kuni 2 x 7 lk). Tunnimaterjal on terviklikult üleval Teras, et õpilased saaksid kontrolltööks valmistuda. Lisaks saavad õpilased õppida õpetaja poolt loodud flashkaartide abil Quizlet.com keskkonnas.

-Tunnis aktiivselt kaasa töötamise eest on õpilasel võimalik saada lõpparvestuses kuni 10 lisapunkti.
-Tunnivälistel filosoofia üritustel osalemise eest on õpilasel võimalik saada lõpparvestuses kuni 10 lisapunkti.
-Lisapunkte on võimalik jooksvalt teenida ka vabatahtlikke kodutöid tehes.
Hindamissüsteem on mitmekesine, et tulla vastu erinevate õpstiilidega õpilastele – nii on näiteks võimalik ainet sama hästi sooritada näidates materjali omandamist suuliselt kui ka kirjalikult. Hinnatakse kriitilise mõtlemise omandamist, individuaalset arengut aine vältel ning põhimõistete ja filosoofiliste ideede tundmist.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

KT: 30p 100st
ettekanne: 20p 100st
suuline arvestus või essee: 50p 100st
Hinnet on võimalik tõsta, kogudes aine vältel lisapunkte tunnis töötamise, kodutööde esitamie või koolivälistel filosoofia üritustel osalemise eest.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Kokkuleppel õpetajaga.

Õppematerjalid:

Kursust ei õpetata ühe õpiku alusel, vaid selleks kasutatakse erinevaid materjale, millega võivad õpilased huvi korral lähemalt tutvuda. Puudumise korral on kohustuslik lugeda läbi vastava tunni slaidid ja vajadusel nende sisu kohta õpetajalt meilitsi või kokkulepitud ajal selgitusi küsida. Lisaks loevad õpilased läbi oma ettekande teemalise peatüki Esa Saarineni õpikust “Symposium” (5-8 lk) ning kaks teksti kontrolltööks (kumbki tekst kuni 7 lk).

Lisamaterjal, mis sobib tutvumiseks sügavama huvi korral ja mida tunnis tutvustatakse:

Dennett, Daniel 2013. „Intuition pumps and other tools for thinking“ Penguin Books.
(Vajaliku materjali tõlge aine Teras slaididel olemas).

Kasak, Enn, 2014. Loogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pojman, Louis P. 2005. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Saarinen, Esa 1999. Symposium. Filosoofiaõpik. WSOY Helsinki. Tlk Andres Luure, Avita Kirjastus, 2003.

Singer, Peter 2002 (1975). „Kõik loomad on võrdsed“ kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste. Eesti Keele Sihtasutus, lk 64-87.

Wolff, Jonathan, 2005. Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime