| Õppeaasta: |
2021/2022 |
| Valdkond: |
Sotsiaalained |
| Periood: |
3 |
| Aine: |
Psühholoogia |
| Nimetus: |
Psühholoogia (valik) |
| Õpetaja: |
Helina Harro |
| Klass: |
10IT, 10LO, 10TE, 11IT, 11LO, 11TE |
| Staatus: |
Valikkursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Klassid, kelle õppekavasse psühholoogia ainekursus suunaainena ei kuulu (ehk IT, LO ja TE suunad)
|
| Maht: |
18 70-minutilist tundi
|
| Eesmärgid: |
Psühholoogia kursusega taotletakse, et:
- õpilasel tekiks huvi psühholoogia kui sotsiaalteaduse suhtes;
- õpilane saab ülevaate peamistest psühholoogia valdkondadest ja uurimissuundadest, olulisematest sündmustest psühholoogia kui teaduse (eel)ajaloos, põhilistest psühholoogilistest seaduspärasustest ning psühholoogiateaduse rakendumisest tavaelus ja teistes distsipliinides;
- kursuse käigus omandatud teadmised aitaksid analüüsida oma enda ja ümbritsevate inimeste käitumist ning keskkonnas toimuvat, toetades elulistele probleemidele lahenduste leidmist.
|
| Õpitulemused: |
Kursuse lõpetaja:
- mõistab inimese taju, tähelepanu, mälu, õppimise, mõtlemise, emotsioonide, motivatsiooni, isiksuse, vaimsete võimete ja sotsiaalsete protsesside põhilisi seaduspärasusi ning tunneb neid enda ja teiste käitumises;
- mõistab inimpsüühikaga seotud bioloogilisi ja füsioloogilisi aluseid;
3) teab psühholoogias kasutatavaid põhilisi uurimismeetodeid ning eristab teaduslikku teadmist tavateadmisest psühholoogias;
4) tunneb igapäevaelus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja kontseptsioone;
5) oskab rakendada psühholoogia seaduspärasusi enda õppimise analüüsimisel ja õpioskuste arendamisel;
6) mõistab inimeste erinevuste päritolu ja individuaalsust (sh vaimse tervise valdkonnas) ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;
7) analüüsib põhiliste sotsiaalsete protsesside mõju inimese käitumisele igapäevaelus;
8) mõistab ja kirjeldab psühholoogiateadmiste rakendamise võimalusi igapäevaelus ning teistes distsipliinides.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
|
23.03
28.03
|
Sissejuhatus ainekursusesse ehk õppekorralduslik info ja ainepassi muutmine/kinnitamine. Iseenda õpieesmärkide püstitamine.
Psühholoogia põhimõisted ja ajalugu.
Psühholoogia kui teadus. Psühholoogia uurimismeetodid. Eetika.
|
|
30.03
04.04
|
Inimese närvisüsteem: perifeerne ja kesknärvisüsteem. Närviraku ehitus ja talitlus.
|
|
06.04
11.04
|
1. teadmiste kontroll – põhimõisted, uurimismeetodid, eetikaprintsiibid, närvisüsteem, närvirakk -> loosiga mõiste või kontseptsioon, väike ettevalmistusaeg, teistele tutvustamine
Ümbritseva maailma tunnetamine. Taju, taju omadused. Tajukujundi tekkimine. Tajuliigid: sügavus-, liikumis-, ruumitaju. Tahtlik ja tahtmatu tähelepanu.
|
|
13.04
18.04
|
Mälu. Töömälu ja pikaajaline mälu. Episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu. Mäluprotsessid: salvestamine, meenutamine, unustamine. Mäluprotsesside arvestamine õppetöö tõhustamisel.
Õppimine – teadmised ja oskused. Õppimise viisid: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Õpistiilid.
|
|
20.04
20.04
|
Mõtlemine. Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, skeemid. Keel ja mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Probleemide lahendamine ja loov mõtlemine.
Emotsioon. Emotsiooni komponendid. Põhiemotsioonid ja emotsioonide väljendamine. Emotsioonide funktsioon.
|
|
02.05
04.02
|
2. teadmiste kontroll – taju, mälu, õppimine, mõtlemine -> õppematerjali loomine, teise töö tagasisidestamine.
Motivatsioon – autonoomne ja kontrollitud. Vajaduste liigid. Eesmärgid ja tegevus. Saavutusvajadus.
|
|
09.05
11.05
|
Isiksus ja individuaalsed erinevused. Isiksuse bioloogilised alused. Vaimsed võimed: üldvõimekus ja erivõimekused. Võimed ja oskused. IQ. Individuaalsed erinevused, normi ja hälbivuse suhtelisus.
Kultuur, kultuuripsühholoogia. Kultuuride vahelised erinevused.
|
|
16.05
18.05
|
Sotsiaalsed protsessid. Sotsiaalne taju. Esmamulje, eelarvamused, stereotüübid. Grupiprotsessid – sünergia, vastutuse hajumine, konformsus, grupimõtlemine.
Psüühikahäired. Enamlevinud vaimsed häired ja haigused. Orgaanilised kahjustused ja muud tekkepõhjused. Peamised tunnused ja abi andmise/saamise võimalused.
|
|
23.05
25.05
|
Psüühikahäired. Enamlevinud vaimsed häired ja haigused. Orgaanilised kahjustused ja muud tekkepõhjused. Peamised tunnused ja abi andmise/saamise võimalused.
|
|
Arvestuste nädal – 31.05
|
Eneseanalüüsi-essee kirjutamine -> emotsioonid, motivatsioon, isiksuseomadused ja võimed-oskused.
|
|
| Hindamine: |
Õpilase saavutatud teadmisi ja pädevusi hinnatakse kahe teadmiste ja oskuste kontrolli ning ainekursuse lõpus esitatava esse põhjal. Hinde kahevahel olemise korral võetakse arvesse aruteludes osalemise aktiivsust.
Kursusehinde saamiseks peab õpilane olema positiivsele tulemusele (st „arvestatud“) sooritama kõik nõutud tööd.
Iga hinnatava töö tulemuse parandamiseks saab ühe korra esitatud tööd täiendada või täita lisaülesande vastavalt õpetaja antud suunistele.
Plagiaadi esitamine või muude ebaausate võtete kasutamine hinnatavate tööde tegemise raames tähendab automaatset kohustust sooritada ainekursuse läbimiseks suuline arvestustöö.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursuse lõpphinne on eristav (5, 4, 3, 2, 1). Kursuse lõpphinne kujune kolme hinnatava töö kaalutud keskmisena.
Hinnete sisu on järgmine:
- 5 – sain päriselt aru, mõtlesin kaasa, nägin vaeva
- 4 – sain valdavalt aru, mõtlesin kaasa, ekstra pingutust ei teinud
- 3 – millestki sain aru, tegin nii vähe kui võimalik, et läbi saada
- 2 – ei saanud sisuliselt aru, ei teinud erilisi pingutusi, et aru saada
- 1 – ei osalenud, ei panustanud
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Hinnatavate tööde tulemusi on võimalik parandada tööd täiendades ja etteantud tähtajaks taasesitades või täites õpetaja poolt esitatud lisaülesanne. Seda siiski mitte rohkem kui üks kord töö kohta. Teisel esitamisel võib muutuda esitatud töö vorm või täpsustuda nõuded sellele.
Negatiivset kursuse koondhinnet on võimalik parandada suulise järelarvestusega.
|
| Õppematerjalid: |
Kursuse läbimist toetavad õpikud “Psühholoogia gümnaasiumile” (Allik jt, 2002) ja „Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik“ (Uljas, Rumberg, 2002) ning täiendavad materjalid, mis on koondatud Stuudiumi.
|
