Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 1, 2, 3
Aine: Ajalugu
Nimetus: Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel
Õpetaja: Liia Vijand-Lind
Klass: 11LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

18 tundi

Eesmärgid:

1) Tekitada õpilases huvi 20. sajandi II poole ja selle uurimise vastu
2) Loob seoseid 20. sajandi ja kaasaja vahel
3) tunneb 20.sajandi II poole (eelkõige külma sõja) iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma
ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;
4) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele, võrdleb suurriikide
mõju maailma majandusele ning poliitikale 20. sajandi vältel, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;
6) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid;
7) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;
7) suudab kirjeldada 20. saj II pooles elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Õpitulemused:

Külm sõda
1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;
2) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
3) analüüsib rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal;
4) iseloomustab kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal;
5) teab, kes olid Harry Truman, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro, Konrad Adenauer ja Willy Brandt, ning iseloomustab nende tegevust;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: külm sõda, kriisikolle, NATO, VLO, võidurelvastumine, raudne eesriie.
Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda
1) analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni;
2) teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe;
3) teab, kes olid Ronald Reagan ja Robert Schumann, ning iseloomustab nende tegevust;
4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE.
NSVL ja kommunistlik süsteem
1) analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja põhijooni;
2) iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;
3) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi;
4) analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;
5) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kollektiviseerimine, industrialiseerimine, stalinism, sula, stagnatsioon, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer, liiduvabariik, kultuurirevolutsioon;
6) teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes Käbin, Aleksander Dubček ja Lech Walesa, ning iseloomustab nende tegevust.
Maailm sajandivahetusel
1) analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;
2) teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu;
3) analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist;
4) analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku;
5) selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma;
6) teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin, George Bush, Helmut Kohl, Vaclav Havel, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: perestroika, glasnost, laulev revolutsioon, Rahvarinne, Balti kett, interrinne, ERSP, Eesti Kongress, Põhiseaduse Assamblee.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Külm sõda.
külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid; kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted.
Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda; USA: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; Ühise Euroopa-identiteedi otsingud, Euroopa integratsioon.
NSVL ja kommunistlik süsteem: kommunistliku süsteemi kujunemine; Ida-blokk: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu, Moskva poliitika ja kriisid: Ungari ülestõus, Praha kevad, Poola kriisid; NL: stalinism, sula, stagnatsioon; ENSV: ühiskond, majanduse areng, rahvastik, vastupanu vormid, Välis-Eesti.
Maailm sajandivahetusel: NSVLi ja kommunistliku süsteemi lagunemine: Berliini müüri langemine, majanduslikud ja poliitilised reformid NSVL-s; kommunistliku bloki lagunemise ja kommunistlike ideede krahhi mõju väärtushinnangutele; külma sõja lõpp ja geopoliitilised muudatused: poliitilise kaardi muutumine; USA rolli muutus: uus jõudude vahekord maailmas; Eesti iseseisvuse taastamine. Integratsioon Euroopasse ja maailma: laulev revolutsioon, riikluse taastamine; uued pingekolded: Balkani kriis. ISESEISEV TÖÖ – rühmatööde lõpetamine ja kodutööde tegemine

Hindamine:

1) KT – Külm sõda 1945-1991
2) Eesti NSV – TK või rühmatöö
3) Rühmatöö: propaganda plakat lääneriikide, USA või Idabloki, NL kohta.
4) Väitlus NL vs USA
5) Külma sõja tegelaste kohta fakebook
6) jooksvad TKd/tunnitööd. Rühmatööde/väitluse esitlusel hinnatakse sisu vastavust teemale, allikate mitmekesisust ja esitlust/plakatit/väidete paikapidavust ning esinemisoskust. Rühmatöö juures arvestatakse õpilase enda reflektsiooni ja klassikaaslaste arvamust esitlusele/väitlusele.
Kontrolltöö, tunnikontroll, töölehtede kriteeriumid lähtuvad kursuse lühikirjelduse sisust. Hindamisalused võivad muutuda seoses koroonakriisiga ja kontakttundide puudumisega. Muutused räägitakse õpilastega läbi.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

1) KT moodustab ühe arvestusliku hinde.
2) Rühmatööd jms jooksvad hinded moodustavad teise arvestusliku hinde.
KT on suurem kaal 1/3 võrra. Kursuse hinne on kahe arvestusliku hinde keskmine. Kui hinne jääb kahe vahele arvestatakse KT tulemust suurema kaaluna. Kui kursuse jooksul on puudutud rohkem kui 6 tundi, tuleb sooritada suuline arvestus. Kursuse hinne on üks hinne ajaloo kooliaste hindest. Kooliastmehinne moodustub kurste aritmeetilisest keskmisest, kui see jääb kahe vahele, siis vaadatakse KT hindeid läbi stuudiumi.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal. Järgi vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali. Spikerdamisega vahele jäämine tähendab automaatselt mitterahuldavat kursusehinnet ja arvestust arvestuste nädalal.

Õppematerjalid:

1) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu gümnaasiumile II. 2007, Avita
2) Agu Pajur, Tõnu Tannberg, Eesti Ajaloo II, 2006, Avita
3) Õpetaja koostatud esitlused prezis ja powerpointis + kordamislehed

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime