| Õpitulemused: |
1) teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale;
2) teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning kirjeldab nende rakendumist igapäevaelus;
3) analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega;
4) analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul, sh rahvusvaheliste organisatsioonide roll;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism, genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG;
6) selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku;
7) mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust;
8) iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate avaldumine kultuuris. Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule.
Muutused eluolus: naiste emantsipatsioon, sport, mood, massikultuur, kodumasinad.
Teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti, internet, kosmoseajastu.
Kultuurivaldkondade arengu iseloomulikud jooned: kunst, kirjandus, arhitektuur, muusika.
Mitmekultuurilisuse kontseptsioon.
Suhtumine sõdadesse: patsifism, võidurelvastumine, desarmeerimine, tuumasõja oht.
Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvasteliit, ÜRO, NATO. Uue maailmakorra loomise katsed.
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured. Koonduslaagrid, GULAG. Küüditamised. Natsismikuriteod. Kommunismikuriteod. Genotsiid, etnilised puhastused.
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed.
Uute vastasseisude kujunemine, terrorism. ISESEISEV TÖÖ – rühmatööde lõpetamine ja tunnimaterjalide kordamine
|
| Hindamine: |
1) 20. sajandi protsesside – rühmatöö (3-4 in rühmas) 20. saj protsessid
2) Rühmatööd ja jooksvad hinded: inimsusevastased kurteod, rahvusvahelised organisatsioonid, 21. saj probleemid, mis tulenevad 20. sajandist.
Plagiaat arutluses on tähendab kursuse hinne 1, mida saab järgi vastata suulise arvestusega arvestuste nädalal. TKde spikerdamisega vahele jäämine on 1 ning tähendab suulist arvestust arvestuste nädalal. Hindamissüsteem võib muutuda seoses koroonakriisist tingitud kontakttundide ärajäämisega. See arutatakse klassis/veebis läbi õpilastega.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
20. sajandi protsesside rühmatöö moodustab 2/3 hindest ja peab olema sooritatud vähemalt hindele "3-".
Muud jooksvad hinded moodustavad 1/3 kursuse hindest ja on võrdse kaaluga. Kõik nimetatud tööd peavad olema tehtud va erandid, mis on õpetajaga kokku lepitud. Kui hinne jääb kahe hinde vahele arvestatakse 20. sajandi protsesside hinnet tugevama kaaluga.
Kui õpilane on puudunud rohkem kui neljast tunnist on õpetajal õigus kursusehinde panekul hinnet alandada või nõuda täiendavat tööd.
Kui õpilane on puudunud rohkem kui kuuest tunnist tuleb sooritada suuline arvestus. Kursuse hinne pannakse välja enne arvestuste nädalat (juhul kui õpilane peab arvestuste nädalal arvestuse sooritama. Samas kui hinne on korras ja arvestust ei pea tegema, siis võib kursuse hinde välja panna ka arvestuste nädalal)- Arvestuste nädalal saab järgi vastata ainult arvestust, kursuse sisesed hinded tuleb ära vastata enne arvestuste nädalat.
Kooliastme hinde panekul on see võrdne teiste kursuse hinnetega.
|
