Ainepassid

19 70minutilist kontakttundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane:

1. tutvub kirjanduse vanima kihistuse ehk müütidega ja näeb nende seost ilukirjanduse ja kultuuriga ning loeb selle perioodi kirjandusteoseid (4 teost), suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;

2. oskab suhestada pärimust ja kaasaja kirjandust, leida nende vahel seoseid, arhetüüpe;

3. mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);

4. mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust, intertekstuaalsust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit, väärtuste olulisust ühiskonnas;

5. analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Kursuse läbimise järel õpilane:

1. kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis;

2. teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust;

3. selgitab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt;

4. tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;

5. analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt;

6. tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas;

7. on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost.

Sisu lühikirjeldus. Müüdi olemus. Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli. Pärimuse mõtestamine. Eestlaste mütoloogiline maailmapilt. Eepiline minevik. F.R. Kreutzwald "Kalevipoeg". Arhetüüp ja arhitekst. Arhetüüpsed teemad ja motiivid. Arhetüüpsed müüdimotiivid. A. Kitzbergi "Libahunt". Arhetüüpsed sümbolid ja kujundid. Intertekstuaalne lähenemisviis. Müüt kirjanduses ja tänapäeva kultuuris. A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Argimütoloogia ja rahvapärimus. Kaasaja kirjandus ja müüt. A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu".

Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinneteks, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 4 proosateost ja nende põhjal teha vastavad tööd.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud hinnete põhjal. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud arvestuslike tööde hulgas üks teos vastamata või selle hinne „mitterahuldav“, on kursusehinne maksimaalselt „rahuldav“. Kui kursust kokkuvõttev hinne on positiivne ja pole puudutud üle 1/3 tundidest, saab ta arvestuse jooksvalt. 

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, rahuldava kooliastmehinde saamiseks võib olla 1 kursusehinne mitterahuldav. Kooliastmehinde panemisel on kaalukamad 12. klassi hinded vastavalt teoste mahukusele ja keerukusele.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale (vt TTG hindamisjuhendit) järele vastata. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb järeltööna sooritada keerukam töö. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

M. Undo "Müüdi anatoomia"