puuduvad

19 70-minutilist tundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemate autorite kirjandusteoseid (3 romaani, 6 novelli ja 1 luuleteose), suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2) tegeleb enda kui lugeja analüüsiga, erinevate lugemismudelite ja teoste tõlgendusviisidega;
3) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);
4) oskab kirjandusteksti analüüsida, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
5) analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Kursuse läbimise järel õpilane:
1. on tuttav vähemalt nelja kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2. analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4. hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi;
5. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ja ühe eesti autori luuletuskogu.

Kirjanduse olemus ja roll
Ilukirjandus kui sõnakunst. Kirjandus kui inimese siseilma ja välismaailma kujutaja. Kirjandus kui eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundaja. Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused. Lugemismudelid. M. Heinsaare 3 novelli ja Fr Tuglase 3 novelli.
Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine
Sõnakunstiteose sisu ja vormivõtted. A. Gailit „Ekke Moor“. Narratiiv, jutustamine ja kirjandusteose vaatepunkt. Tegelase analüüs. Süžee ja faabula. Kirjandusteose kompositsioon. Põhiidee. Autorikeskne lähenemine kirjandusele. Autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus. E.M. Remarque´i 1 teos. Kirjandus kui kirjaniku elu ja keskkonna peegeldus.

Omaelulooline kirjutamine. Elulookirjandus.Intertekstuaalne ehk tekste seostav käsitlusviis. Reisikirjad ("Minu…"-sari).

Luuleteksti analüüs ja tõlgendamine. Lüürilise mina vaatepunkt. Lüüriline eneseväljendus ja lüüriline kirjeldus. Luulekeele kujundlikkus. Artur Alliksaar, Betti Alver, Ernst Enno, Doris Kareva, Ilmar Laaban, Kalju Lepik, Juhan Liiv, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Marie Under, Debora Vaarandi, Juhan Viiding, Henrik Visnapuu jt. Lugeda 1 luulekogu.Iseseisev töö: käsitletavate teoste läbilugemine.

Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinneteks, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi ettenähtud proosateosed (novellid ja 3 proosateost) ja üks luule valikkogu ja nende põhjal teha vastavad tööd. Hindamiskriteeriumid on järgmised:

Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
1) 90–100% punktide arvust – hinne «5»;
2) 70–89% punktide arvust – hinne «4»;
3) 50–69% punktide arvust – hinne «3»;
4) 25–49% punktide arvust – hinne «2»;
5) 0–24% punktide arvust – hinne «1».

Esitatud skaalast viis protsenti üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades:
1) töö mahtu;
2) ülesannete keerukust;
3) vigade arvu ja liiki.

Kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi arvestuslike hinnete seas olla „mitterahuldavat“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Perioodihinde panemisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundidest.

Kooliastmehinne kujuneb kõikide perioodihinnete keskmise alusel, kusjuures olulisemad on viimaste kursuste hinded (vastavalt teoste keerukusastmele).

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata 2 nädala jooksul hinde sissekandmise ajast e-päevikusse. Mõjuvatel põhjustel saab õpetajaga sõlmda erikokkuleppe. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb järeltööna sooritada keerukam töö. Kui õpilasel on kursuse jooksul 2 teose vastamise hinne mitterahuldav, tuleb teha arvestuste nädalal vastava materjali peale suuline arvestus.Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal suuline arvestustöö.

E. Lepik, E. Kess „Maailm veetilgas“, S. Nootre töövihik „Kirjanduse kõnekus“ (osaliselt), S. Nootre õpik "Kirjanduse kõnetus", K. Rannaste, K. Talviste "Sõnakunsti jäljed"