Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Keel ja ühiskond

Õppeaasta:2021/2022
Valdkond:Keel ja kirjandus
Periood:3
Aine:Eesti keel
Nimetus:Keel ja ühiskond
Õpetaja:Liina Nagel
Klass:10IT
Staatus:Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

20 70-minutilist tundi

Eesmärgid:

kursuse​ ​õpetusega​ ​taotletakse,​ ​et​ ​õpilane on​ ​keeleteadlik​ ​nii​ ​keele​ ​arengu,​ ​ülesannete​ ​kui​ ​kasutamise​ ​suhtes; tajub​ ​eesti​ ​keelt​ ​oma​ ​identiteedi​ ​osana,​ ​analüüsib​ ​ning​ ​hindab kriitiliselt​ ​keele muutumise​ tendentse​ ​ja​ ​nüüdisolukorda; süvendab​ ​oma​ ​oskust​ ​kasutada​ ​korrektset​ ​eesti​ ​keelt; arendab​ ​loovat​ ​ja​ ​kriitilist​ ​mõtlemist.

Õpitulemused:

kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab ja oskab analüüsida keele rolli, funktsioone ning tähendust ühiskonnas, ajaloos; 2) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 3) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 4) oskab nimetada ajastuomaseid keelenähtusi; 5) võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoksust; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus. Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid saksa, vene, inglise ja soome keelega. Keele varieerumine ning muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik. Ülesanded on Stuudiumi Tera kaustas või/ja kodutööde all. 

Hindamine:

kõik hinded on arvestuslikud (3 kontrolltööd, kirjand, muusikaarvustus). Kirjand (hindamise aluseks eesti keele eksami juhend) peab olema esitatud ja sooritatud positiivsele tulemusele, et kursus oleks arvestatud.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

kokkuvõtva​ ​hinde​ ​panemisel​ ​on​ ​suurema​ ​kaaluga iseseisvalt tehtud arvestuslikud tööd. Kursus on max "3", kui hinnete seas on "1" või/ja "2". Kooliastme hinne: aluseks on gümnaasiumi eesti keele kursuste keskmine hinne, see, mis hinnet on kõige rohkem; kui hinne on kahevahel, siis kaalukamad on 12. klassi eesti keele kursuse hinded.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

vastavalt​ ​ettenähtud​ ​korrale​ ​tuleb arvestuslikud tööd järele​ ​vastata (kokkuleppel õpetajaga: järelevastamise ajal).

Õppematerjalid:

õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt „Johannes I“, M. Ehala, K. Habichti, P. Kehayovi ja A. Zabrodskaja õpik „Keel ja ühiskond“ ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“. Keeleteemalised veebileheküljed.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.