Ainepass: Lähiajalugu II
Õppeaasta: | 2021/2022 |
Valdkond: | Sotsiaalained |
Periood: | 1 |
Aine: | Ajalugu |
Nimetus: | Lähiajalugu II |
Õpetaja: | Marko Kuura |
Klass: | 12ME, 12TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
Maht: | 19 tundi |
Eesmärgid: | Õpilane tunneb külma sõja ja kommunistlike riikide, sh Nõukogude Liidu okupeeritud Eesti poliitilist ja sõjalist ajalugu alates II maailmasõja lõpust 1980. aastateni. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga. Õpetamisel lähtutakse olukorrast ühiskonnas, kus õpilased igapäevaselt viibivad. |
Õpitulemused: | Õpilane analüüsib II maailmasõja järgset maailma, külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab selle avaldumisvorme, analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi. Õpilane analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni, teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe. Õpilane analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe, iseloomustab NSVL-i ühiskonnaelu arengut, analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi, analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal. Õpilane analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi, teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu, analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist, analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Õpitakse tundma külma sõja ja kommunistlike riikide poliitilist ajalugu 20. sajandi II poolel. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. Iseseisev töö seisneb hindelisteks töödeks valmistumises. |
Hindamine: | 1. Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kontrolltööde hinnete osakaal on 90%, enesekontrolli testide hinnete osakaal on 10%. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse: |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel |
Õppematerjalid: | 1. Kursuse slaidid ja PDF-failid (TERAs). |