Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Praktiline eesti keel III

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 2
Aine: Eesti keel
Nimetus: Praktiline eesti keel III
Õpetaja: Maiu Nurka
Klass: 12IT, 12TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

19 (70-minutilist) tundi

Eesmärgid:

1) arendada õigekirjaoskust; 2) kujundada oskust leida vajalikke tekste nii trükitud kui ka
elektroonilistest allikatest ning nendest tekstidest vajalikku teavet; 3) arendada allikakriitilist
mõtlemist; 4) kujundada argumenteerimisoskust, võimet oma seisukohti esitada ja kaitsta nii
suulises kui ka kirjalikus vormis, kasutades nii ratsionaalseid, emotsionaalseid kui ka eetilisi
põhjendusi; 5) arendada kuulamisoskust ja mõista vestluspartneri suhtluseesmärki, tunda ära
veenmise ja manipuleerimise võtteid.

Õpitulemused:

Õpilane 1) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust; 2) annab paindlikult ja olukorrast lähtudes edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt; 3) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis; 4) suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale küsimusi; 5) oskab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud üldistust teha; 6) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Keeleline väljendusrikkus mõtete, tunnete ja hinnangute väljendamisel. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.
Arutleva teksti kirjutamine eri tüüpi alustekstide põhjal. Tarbetekstide koostamine. Õigekirjareeglistiku kordamine.
Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Teabeotsingu oskuste tõhustamine.
Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine. Väitluse juhtimine ning seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine.

Hindamine:

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Vastavalt ajale ja vajadusele hinnatakse arvestuslike hinnete kõrval õpilase teadmisi ja oskusi ka protsessihinnetega, mida õpilane puudumise korral järele vastata ei saa.
Arvestuslikud hinded kujunevad järgmiste tööde põhjal: 1) lugemisülesande lahendamine (osa I proovieksamist), 2) arutlev kirjand (osa I proovieksamist), 3) tunnikontrollid ja -hinded (moodustavad 50% kursuse hindest; piiripealse kursusehinde kujunemisel eelistatakse selle osa tulemust proovieksami 2 osa tulemusega kõrvutades), 4) ettekanne riigieksamiks valitud teemade kohta (vastavalt tekkinud ajagraafikule kandub mõne õpilase jaoks hinne tegevuse eest järgmisesse kursusesse; mitteeristav hindamine).

Proovieksami kaks osa (lugemis- ja kirjutamisülesanne) moodustavad 50% kursusehindest, kuid tunnikontrollide-, tunni- ja kodutööde hinnete põhjal kujunev (protsessihinded) arvestuslik hinne on kaalukam kui proovieksami eest kujunev hinne. Kui õpilane on grammatikateemaliste tunnikontrollide ajal puudunud, tuleb tal arvestuste nädalal teha neid teemasid hõlmav kontrolltöö.


Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele, võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada. Kirjandeid hinnatakse eraldi hinnetega õigekeelsuse ja tekstiloome eest. Ühe tervikteksti kirjutamise eest saadud mitu hinnet kujunevad nende hinnete keskmisena üheks arvestuslikuks
hindeks. Kirjandi ja lugemisülesannete puhul kasutatakse eesti keele riigieksami hindamismudelit ja -kriteeriume (Innove järgi).

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kui ettekanne jääb tegemata või kujuneb selle eest hinnang "mittearvestatud", alaneb kursusehinne ühe hinde võrra. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. Kui neid on rohkem kui üks, moodustavad need hinnete keskmisena kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde. Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinnet, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele).

NB! Kooliastmehinne kujuneb gümnaasiumis läbitud kursuste koondhindena. Kui hinne ei ole sel moel üheselt määratletav, arvestatakse õpilase arengut, s.t et 11. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga kui 10. klassi kursusehinded, samuti 12. klassi kursusehinded olulisemad kui 11. klassi kursusehinded.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”. 

Õppematerjalid:

Tiiu Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus
Martin Ehala, Mare Kitsnik „Praktiline eesti keel“ 1., 2. ja 3. vihik

Aili Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“
Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo „Eesti õigekeel“
Marika Nugis, Sirje Ääremaa „Õigekirjaharjutusi. I, Kirjavahemärgid“; „Õigekirjaharjutusi. II,
Kokku- ja lahkukirjutamine“; „Õigekirjaharjutusi. III, Kokku- ja lahkukirjutamine“

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime