Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Kirjanduse põhiliigid ja žanrid

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 2
Aine: Kirjandus
Nimetus: Kirjanduse põhiliigid ja žanrid
Õpetaja: Liina Nagel
Klass: 11KU
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

20 70-minutilist tundi

Eesmärgid:

kursuse eesmärk on süüvida põhjalikumalt ilukirjanduse olemusse: uurida põhiliike ja -žanre, anda ülevaade žanride kujunemisest ja mitmekesisusest ning neid iseloomustavatest tunnustest. Õpilane laiendab, süvendab ja kinnistab oma teoreetilisi teadmisi tekstikatkendite ning tervikteoste analüüsi ja tõlgendusega.

Õpitulemused:

kursuse lõpus õpilane:
1) eristab õppematerjalidele toetudes kirjandusvoole, põhiliike ja -žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
2) toob näiteid romaani alaliikide, autorite ning teoste kohta;
3) nimetab käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
4) nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
5) kasutab tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid;
6) on läbi lugenud ning analüüsinud neli eesti või maailmakirjanduse proosa- või draamateost.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri mõiste. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Kirjandusvoolu, -žanri ja -teose stiil. Eepika. Romaan (realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan, ajalooline romaan, kujunemisromaan, maagilis-realistlik romaan, psüholoogiline romaan jm). Novell. Jutustus. Miniatuur. Lüürika ja lüroeepika. Ballaad, epigramm, haiku, ood, piltluule, poeem, sonett, valm. Vabavärss. Dramaatika. Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Uuem eesti näitekirjandus. Kohustusliku kirjanduse nimekiri on Stuudiumi Tera kaustas.

Hindamine:

kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (raamatute sisutööd+analüüsid) ja protsessihinded. Ülesandeks on lugeda läbi 4 teost ja teha nende põhjal vastavad tööd.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud arvestuslike hinnete põhjal (raamatutööd). Kursus on arvestatud, kui vastatud on vähemalt 3 teost (vt Stuudium). Arvestuslike hinnete seas ei tohi olla „1“ ega „2“, et kursusehinne oleks „4“ või „5“. Õpilase kursusehinnet alandatakse, kui tema 4 ja rohkem protsessihinnet (tunni- või ja kodutööd) on „tegemata“ või „mittearvestatud“. Kui kursusehinne on kahevahel, siis õpilane saab kõrgema hinde, kui enamik tunni- ja kodutöid on tehtud arvestuslikul tasemel (õpetaja lisab Stuudiumisse kommentaare, kuidas õpilane on ülesandeid sooritanud, mis tasemel, kui aktiivselt on ta võtnud osa aruteludest), lisaks on mahukamad teosed („Tapamaja“, „Tõde ja õigus“ I osa) suurema kaaluga.

Kooliastme hinne (12. klass): aritmeetiline keskmine kõikide kirjanduse kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis saavad määravaks 12. klassi kirjanduse kursuste hinded.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

arvestuslikud tööd järelevastamise ajal, eenevalt suhelda õpetajaga.

Õppematerjalid:

K, Talviste „Sõnakunsti kuju“, K. Rannuste, K. Talviste „Sõnakunsti jäljed“, M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“, S. Nootre töövihik „Kirjanduse kõnekus“ I ja II osa, J. Talvet jt „Maailmakirjanduse lugemik“, eesti ja välismaa autorite novellid, luuletused. Õpetaja antud materjal Tera kaustas. Kodulugemise ülesanded: kohustuslik kirjandus (nimekiri Stuudiumis).

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.