Ainepassid

puuduvad

19 70-minutilist tundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane
1) on keeleteadlik nii keele arengu, ülesannete kui kasutamise suhtes;
2) tajub eesti keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
3) süvendab oma oskust kasutada korrektset eesti keelt;
4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist, kirjutab arumenteeritud arutlust ja lahendab nõuetekohaselt lugemisülesandeid;
5) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Kursuse läbimise järel õpilane
1) mõistab eesti keele rolli, arengut ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele kujundlikkusega seotud tähendusruumi, tajub keele muutumisega seotud sõnavara rikastumist ja kasutusvaldkondade eripära;
3) mõistab Euroopa ja soome-ugri keelte üldisi seoseid ja sugulussidemeid;
4) tunneb ja oskab kasutada suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi;
6) oskab kirjtada argumenteeritud arutlusi ja lahendada nõuetekohaselt lugemisülesandeid.

Euroopa ja maailma keeled, keelte muutumine ja ohustatus. Soome-ugri keelkond. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega. Eesti keele kujunemine. Eesti kirjakeele kujunemine. Kirjakeel 20. sajandil.
Keelekontaktid ja-sugulus. Keele varieerumine ja muutumine.

Tänapäevase kirjakeele norm. Kirjakeel ja kõnekeel.Sõnamoodustus eesti keeles. Ortograagia kordamine (suur-väike algustäht, arvukirjutus, kokku-lahkukirjutamine). Tekstiliigid ja nende tunnused. Erinevate tekstide analüüs. Lugemisülesannete lahendamine ja arutluste kirjutamine.

Kursuse materjali omandamist hinnatakse kontrolltööde ja loovtöödega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 2 kontrolltööd (ortograafia ja keele ajalugu), 1 pikem kirjand/ arutlus ja 1 lugemisülesande lahendamine. Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega.Kursuse jooksul tuleb täita konspekti/õpimappi, mida hinnatakse arvestusliku hindega. Kursuse jooksul täidavad õpilased ka väiksema mahuga ülesandeid, mida hinnatakse protsessihindega. 3 protsessihinnet on kokku ühe arvestusliku hinde kaaluga. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Väga hea või hea kokkuvõtva hinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (lugemisülesanne, kirjand, kontrolltööd). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. 

Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja 2 proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata kahe nädala jooksul või mõjuva põhjuse olemasolul kokkuleppel õpetajaga. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal õpetaja otsusel sõltuvalt konkreetsest juhtumist sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt "Johannes I", M. Ehala, K. Habichti, P. Kehayovi ja A. Zabrodskaja õpik „Keel ja ühiskond“ ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.
Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (opetaja.edu.ee/ortograafia) ja EKI „Keelenõuanne“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php).