Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Uuem kirjandus

Õppeaasta:2021/2022
Valdkond:Keel ja kirjandus
Periood:2
Aine:Kirjandus
Nimetus:Uuem kirjandus
Õpetaja:Maiu Nurka
Klass:12IT, 12TE
Staatus:Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

19 (70-minutilist) tundi

Eesmärgid:

Kursusel taotletakse, et õpilane: 1) tutvub eesti kaasaegse kirjanduse olulisemate autoritega ja loeb selle perioodi kirjandusteoseid (3 tervikteost või katkenditel põhinevat üldistust autori loomingu kohta), 2) suhestab loetut teose ajastu, enda ning tänapäevaga; 3) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika); 4) oskab kirjandusteksti analüüsida, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 5) analüüsib
kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Õpitulemused:

Kursuse läbimise järel õpilane: 1) nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi; 2) analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga; 3) arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga; 4) seostab loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega; 5) on läbi lugenud ja analüüsinud proosateose uuemast eesti kirjandusest, novelle ja katkendeid soovituse aluse.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Eesti nüüdisproosa. Uuema proosakirjanduse algus. Muutunud teemad ja vaatepunktid: Mati Unt „Sügisball“. Eestlaste paroodia ja eneseiroonia: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Kaur Kender. Võimalike maailmade kujutamine. Uusim romaan. Memuaarid ja päevikud. Uusim lühiproosa.
Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Grotesk ja absurdikomöödia. Kirjandusväljaanded. Kirjanduspreemiad. Kirjanduskriitika. Kirjanduse tõlkimine. Küberkirjandus. Kultus- ja hittkirjandus. Tervikteoste lugemine ja analüüs

Hindamine:

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel.
Õpilane loeb kursuse jooksul tähtajaks läbi tervikteosed, mille lugemises ja tähtaegades lepib aineõpetaja õpilastega kursuse jooksul kokku. Iga tervikteose lugemise eest saab õpilane arvestusliku hinde. Kui tervikteose lugemiseks kohaldatakse mitu tegevust (nt kirjalik ja suuline), siis moodustub mitme hinde peale hinnete keskmiseks arvutamise alusel üks koondhinne. Kohustuslikust kirjandusest peavad kõik iseseisva tööna seatud ülesanded olema hinnatud vähemalt positiivsele hindele. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse.
Vastavalt ajale ja vajadusele kursuse jooksul hinnatakse arvestuslike hinnete kõrval õpilase teadmisi ja oskusi ka protsessihinnetega, mida õpilane puudumise korral järele vastama ei pea ega parandada saa.
Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele ning võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada. Kirjandeid hinnatakse eraldi hinnetega õigekeelsuse ja tekstiloome eest. Ühe tervikteksti kirjutamise eest (kui neid nii hinnatakse) saadud mitu hinnet kujunevad nende hinnete keskmisena üheks arvestuslikuks hindeks.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse arvestuslikud hinded kujunevad tervikteoste lugemise ja analüüsimise tulemusel ning on võrdse osakaaluga. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. Kui neid on rohkem kui üks, moodustavad need hinnete keskmisena kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde. Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinnet, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele).

NB! Kooliastmehinne kujuneb gümnaasiumis läbitud kursuste koondhindena. Kui hinne ei ole sel moel üheselt määratletav, arvestatakse õpilase arengut, s.t et 11. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga kui 10. klassi kursusehinded, samuti 12. klassi kursusehinded olulisemad kui 11. klassi kursusehinded.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/selle teada saamisest (haigused jmt). Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mida pole võimalik järele vastata.

Õppematerjalid:

E. Annus, L. Epner, M. Velsker „Uuem eesti kirjandus“
J. Kaus “Uuem kirjandus”

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.