Ainepassid

puuduvad

19 (70-minutilist) tundi

Õpilane
1) analüüsib ilukirjandust erinevatest vaatepunktidest lähtudes;
2) seostab tervikteoses käsitletavaid probleeme tänapäeva ühiskonnas toimuvaga, suhestub, tõlgendab ja oskab tuua paralleele iseendaga;
3) oskab valida ja kasutada erinevaid tänapäevaseid elektroonilisi ja sotsiaalmeedia vahendeid, et loovtööna tutvustada eakaaslasele kirjandusteost;
4) planeerib oma aega, arvestab tähtaegadega ja peab neist kinni;
5) töötab rühmas efektiivselt, on kaasatud, näeb oma rolli, mõistab seda ja annab vajaliku panuse;
6) väljendab oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult, põhjendab ja argumenteerib.

Õpilane
1) on tutvunud kursuse jooksul käsitletavate teoste autorite loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2) analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3) analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid (nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte);
4) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli pikemat proosateost, lisaks novelle eesti ja välisautoritelt;
5) oskab rakendada tervikteoste lugemise kogemust loovalt ja praktiliselt.

Kursuse jooksul käsitletakse järgmiseid teemasid.
1. Kirjanduse olemus ja roll, fiktsionaalsus ja faktuaalsus
2. Autorikeskne vaatenurk kirjandusele
3. Lugejakeskne vaatenurk kirjandusele
4. Tekstikeskne vaatenurk kirjandusele. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine
5. Teos kui struktuurne tervik
6. Tekstikeskne vaatenurk kirjandusele. Luuleteksti analüüs ja tõlgendamine.
Lisaks analüüsitakse tunnis tervikteoseid, mille õpilane on iseseisvalt läbi lugenud.

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Rühmatööde puhul hinnatakse õpilase individuaalset panust.
Õpilane loeb kursuse jooksul tähtajaks läbi tervikteosed, mille lugemises ja tähtaegades lepib aineõpetaja õpilastega kursuse jooksul kokku. Iga tervikteose lugemise eest saab õpilane arvestusliku hinde. Kohustuslikust kirjandusest võib kursusel ühe teose puhul olla hinne negatiivne, kuid seejuures ei kujune kursusehinne üle hinde “rahuldav”. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse.
Vastavalt ajale ja vajadusele hinnatakse arvestuslike hinnete kõrval õpilase teadmisi ja oskusi protsessihinnetega, mida õpilane puudumise korral järele vastama ei pea ega parandada saa.
Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja (eeskätt selliste tööde puhul, millele pole kindel punktisüsteem kohaldatav) lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele ning on võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada. Kirjandeid hinnatakse eraldi hinnetega õigekeelsuse ja tekstiloome eest. Ühe tervikteksti kirjutamise eest saadud mitu hinnet (nt individuaalse ülesandena kirjutamine ja protsessihinne rühmatööna/osalusena tunni töös) kujunevad nende hinnete keskmisena üheks arvestuslikuks hindeks.

Kursuse arvestuslikud hinded kujunevad tervikteoste lugemise ja analüüsimise tulemusel ning on võrdse osakaaluga. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma või kodutööde eest tagasisidet (pole seotud tervikteoste lugemisega), on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. See tähendab, et need moodustavad hinnete keskmisena kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde (kui neid on rohkem kui üks). Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinnet, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele).
Õpilane esitab vajadusel kursuse lõpus õpimapi, mis sisaldab kogu perioodi materjale (töölehed, hinnatud tööd, konspektid) ning vastab nõuetele (järgitud on õpetaja koostatud juhist). Vajadusel hindab õpetaja seda arvestusliku hindega.

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/hinde teada saamisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mis ei kuulu järele vastamisele.

Sirje Nootre “Kirjanduse kõnetus” (õpik)
Sirje Nootre „Kirjanduse kõnekus. Gümnaasiumi töövihik“ I ja II osa
E. Lepik, E. Kess “Maailm veetilgas”
Lisaks kursusel loetavad tervikteosed