Ei ole

Üks kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf

(lk 6, ptk 2.1.2). Üld- ja valdkonnapädevustest on fookuses järgnev:  

1. Töö infoallikatega, info kriitline hindamine tuginedes teadusliku meetodi põhimõtetele ja loodusteaduslikele teadmistele.
2. Karjääriteadlikkuse ja ettevõtlikkuse arendamine.

Nähtuste ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamise ja analüüsimise oskus mikrotasandil, kasutades loodus- ja täppisteadustele omast eesti teaduskeelt ning mudeleid.

Üldisemalt, ainekursuse läbinud õpilane:

1. mõistab õpitava seoseid igapäevaeluga, meedias ilmuvaga, teadussaavutustega, teiste õppeainetega.
2. oskab mikrotasandi nähtusi ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoseid mudelite abil selgitada ja analüüsida, kasutades loodus- ja täppisteadustele omast eesti teaduskeelt ning mudeleid.

Teemal Organismide energiavajadus

• analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofidel ja heterotroofidel ning toob sellekohaseid näiteid;
• selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
• selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
• toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid.

Teemal Molekulaargeneetilised põhiprotsessid

• hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
• analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
• selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
• hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
• toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega.

Teemal Viirused ja bakterid

• iseloomustab viiruste levikut ja paljunemist ning nende organismisisest toimet;
• võrdleb bakteriraku ehitust ja talitlust päristuumsete rakkudega;
• seostab inimesel levinumaid viirus- ja bakterhaigusi nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise ja vaktsineerimise tähtsust;
• lahendab geenitehnoloogiliste rakenduste dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
• toob näiteid bakterite ja viiruste geenitehnoloogiliste kasutusvõimaluste, sellega seotud teadusharude ning elukutsete kohta.

Riikliku õppekava kohustuslik bioloogia 2. kursus: „Molekulaarsed protsessid“. Selle peamised teemad/peatükid on:

1. Organismide energiavajadus: Sissejuhatus kursusesse. Kordav ülevaade biomolekulidest. Ainevahetus organismi ja raku tasandil, selle roll.  ATP ehitus ja ülesanded. Glükoosi aeroobne lagundamine ja selle etapid (3), anaeroobne lagundamine. Fotosüntees, selle etapid (2) ja roll looduses.
2. Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, genotüüp ja fenotüüp. Geneetika ja igapäevaelu, geeni ja geeniteholoogia mõiste. Molekulaargeneetika põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon ja nende käik. Geneetiline kood, geeniregulatsiooni võimalusi. Mutatsioonid, näiteid pärilikest haigustest ning mittepärilikust muutlikkusest.
3. Viirused ja bakterid: Viiruse ja bakterite ehitus, talitlus ja paljunemine, viirus- ja bakterhaigused, vaktsiinid.  V ja B roll looduses ja kasutamine geenitehnoloogias.

Kursus hõlmab ka mudelite abil õppimist/analüüsi, infootsinguga seotud töid ning väiksemaid ainealaseid loomingulisi ülesandeid.

Kursusehinde täpsemat kujunemist selgitab õpetaja iga kursuse alguses.

Tagasidestamine toimub:

• Lühikese suulise tagasisidena tunnis, sh õpperühma ühiste aruteludena;
• Kirjalike lühi-kommentaaridena paberil töödel või veebikeskkonna automaatse tagasisidena (nt Moodles);
• Õpilase põhjendatud eneseanalüüsina ning kaasõpilaste poolt antud tagasisidena;
• Elektroonsete lühitestide ning kodu- ja rühmatööde sooritamise ja vastuste analüüsina.

Hindamine

1. Olulisi hinnatavaid töid, hindeid (edaspidi OHT) on kursuses kolm:

• Kirjalik kontrolltöö (reeglina elektroonselt, Moodles) Organismide energiavajaduse teemal (individuaalselt);
• Kirjalik kontrolltöö (reeglina elektroonselt, Moodles) Molekulaargeneetiliste põhiprotsesside teemal (individuaalselt);
• Tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (* vt allpool). See hõlmab hindes kaalukamat (loetakse võrdseks kahe “tavalise väikese tööga”) paarisööd materjalide abiga, teemal Viirused ja bakterid, väiksemaid loomingulisi töid, elektroonseid teste, tunnikontrolle, jms.
• Tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta) saadakse lühemate elektroonsete testide, kodutööde, tunnitööde, rühmatööde vms täitmisel (nn „väikesed“ tööd). Need tööd hinnatakse 100% skaalal, koondhinne saadakse kursuse lõpus üksikute tööde tulemuste aritmeetilise keskmise järgi (RÕK %-skaala). Selleks peab õpetaja vastavat tulemuste tabelit, milles saadab Stuudiumis regulaarselt ka õpilastele (sh lühike tagasiside elektroonsete testide puhul). Õpilane peab kursuse jooksul saama hinde vähemalt nelja sellise töö eest, väiksema arvu nimetatud tööde sooritamisel loetakse vastav puuduolev hulk töid mitterahuldavaks (0%). Tunnis osalemisel on õpilasel kohustus vastav "väike„ tunnitöö sooritada, tunnist puudumise korral neid reeglina järele ei sooritata (ei nõuta, ei pakuta ka võimalust). Kõik kodutööd ning paaristöö (Viirused-bakterid) tuleb sooritada (vastasel korral hinnatakse need 0%-ga). Kodutöö mõjuva põhjuseta tähtajast hilisemal esitamisel lahutatakse tulemusest iga hilinetud päeva kohta 10%.

• Hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi. OHT-de hinnete osakaalud on kursusehinde kujunemisel reeglina võrdse kaaluga, hinnete nn kahevahel oleu puhul on kaalukamaks kirjalike kontrolltööde hinded (tunni- ja kodutööde koondhinde ees). Vajadusel arvestatakse ka õpilase individuaalset edenemist õppeaines. 
• Kui kursuse üks OHT-dest on mitterahuldav, on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav".

• Kahe või enama mitterahuldava OHT-hinde puhul kursuses loetakse kursus mitte sooritatuks.

1. Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Järelevastamine kooli üldise järelevastamise ajal (neljap 6. tund), ette registreerimisega Stuudiumis. Põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.
2. Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).

• Õpik: Tenhunen, A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P "Bioloogia õpik gümnaasiumile” I ja II kursus", 2012, (Avita).

• Digiõppevaramu bioloogia II kursuse materjalid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19878-2-2-Organismide-areng , https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19881-3-1-Molekulaarbioloogilised-pohiprotsessid , https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19884-3-2-Viirused-ja-bakterid
• Õpetaja loodud harjutuste kogumik - õpetaja jagab faili õpilastega e-päevikus

Teised, valikuliselt kasutatavad lisaõppematerjalid:

•          Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•          Videoloengud paljudel teemadel (õpetaja valikul): http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos ; https://www.youtube.com/user/crashcourse (YouTube kanal)

•          e-Koolikotis (keskharidus…loodusained…bioloogia - harjutusi, esitlusi jms) olevad õppematerjalid

• Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare  koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit).

• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.