Ainepass: Eesti keele õigekeelsus
Õppeaasta: | 2024/2025 |
Valdkond: | Keel ja kirjandus |
Periood: | 2 |
Aine: | Eesti keel: õigekeelsus |
Nimetus: | Eesti keele õigekeelsus |
Õpetaja: | Eneli Liblik |
Klass: | |
Staatus: | Valikkursus |
Osalejate kriteeriumid: | 10. klassi õpilased |
Maht: | 20 70-minutilist tundi |
Eesmärgid: | Korrata ja süvendada õigekeelsusteadmisi. |
Õpitulemused: | Kursuse lõpetamisel õpilane 1) on üle korranud ja läbi harjutanud põhikoolis omandatud eesti õigekeelsuse peamised valdkonnad; 2) tunneb eesti oma- ja võõrsõnaortograafia põhimõtteid, oskab rakendada omandatud reegleid tekstide parandamisel ja koostamisel; 3) tunneb sõnaliike; teab eesti keele kokku- ja lahkukirjutamise traditsioone ja reegleid, oskab neid rakendada; 4) tunneb eesti lauseehituse põhimõtteid, kirjavahemärgistuse reegleid ja oskab neid rakendada; 5) oskab analüüsida ja hinnata oma teadmisi ja oskusi kirjakeele kohta ning teab allikaid, millele toetudes neid arendada. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Eesti ortograafia põhimõistete ja reeglite ülevaade, kriitiliste juhtumite tundma õppimine, harjutamine: helitu hääliku põhireegel ja selle erandid; kaashäälikuühendi põhireegel ja selle erandid; h, i ja j-i õigekiri, tsitaatsõna kasutamine tekstis. Võõrsõnade tunnused. Võõrsõnade tähendus ja õigekiri. Kokku- ja lahkukirjutamise eelduseks olev sõnaliikide tundmine. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglid. Lause mõiste ja liigid. Lauseliikmed (pea- ja kõrvalliikmed). Lihtlause interpunktsioon (koondlause, korduvad täiendid, määrused, öeldistäited, lisand). Üte. Lauselühend. Liitlause liigid (rind- ja põimlause) ja interpunktsioon. Segaliitlause. ÕSi jt sõnaraamatute, käsiraamatute, erinevate veebiallikate kasutamine. Sidusa teksti loomise harjutused. |
Hindamine: | Õpilase teadmisi kontrollitakse kirjalike ja suuliste vastamiste kaudu. Õpilased töötavad nii rühmas kui ka iseseisvalt, lahendavad pikemaid probleemülesandeid, tegelavad allikate ja teabe analüüsimisega. Kursuse käigus sooritatakse ka kolm arvestuslikku tööd, mille juurde märgitakse soorituse protsent. Kursus: arvestatud/mittearvestatud. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehinne kujuneb jooksvalt, õpilane osaleb tundides, sooritab kõik kirjalikud arvestuslikud tööd positiivsele hindele. Kursus hinnatakse mittearvestatuks, kui rohkem kui üks arvestuslik töö on sooritatud vähem kui 50% VÕI õpilane puudub rohkem kui 8 tundi. Suure puudumise likvideerimise võimaluseks on sooritada rohkem kui 50%-liselt kogu kursust hõlmav arvestustöö. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Arvestuslikud tööd saab järele vastata neljapäevases järelevastamises või kokkuleppel ka tundides. |
Õppematerjalid: | Õpetaja koostatud materjalid, paljundatud käsilehed. |