Ainepass

Läbitud I ja II kursus.

Õppetöö on auditoorne 19 X70 min

Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taoteltakse, et õpilane:
1)tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud süsteemse ülevaate looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
3) märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
6) leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud erialadest, elukutsetest ja
edasiõppimisvõimalustest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus.
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õpilane:
1) iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
2) analüüsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust mõju;
3) kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut.
Litosfäär:
1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
4) kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
5) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;
6) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
7) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;
8) toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.
Atmosfäär:
1) kirjeldab atmosfääri koostist ja joonise järgi atmosfääri ehitust;
2) selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
3) selgitab kliima kujunemist eri tegurite mõjul, sh aastaaegade teket;
4) selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju eri piirkondade kliimale;
5) analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
6) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas;
7) kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
8) analüüsib jooniste põhjal kliima lühi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri tegurite, sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes.
Hüdrosfäär:
1) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe lülisid maailma eri piirkondades;
2) analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres;
3) selgitab hoovuste teket, liikumise seaduspära ning rolli kliima kujunemises;
4) selgitab tõusu ja mõõna teket ning nende tähtsust;
5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
6) teab liustike levikut, selgitab nende teket, jaotumist ning tähtsust.
Biosfäär:
1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses;
2) iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist;
3) kirjeldab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
4) tunneb joonistel ära leet-, must-, puna- ja gleistunud mulla;
5) teab bioomide tsonaalset levikut;
6) analüüsib looduse komponentide vahelisi seoseid ühe bioomi näitel.

Sissejuhatus:
Maa kui süsteem. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaarvamine.
Litosfäär:
Maa siseehitus ja litosfääri koostis. Kivimite liigitus tekke alusel. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.
Atmosfäär:
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus. Kliimat kujundavad tegurid. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed
erinevused. Õhumassid, tsüklonid ning antitsüklonid. Kliimamuutused.
Hüdrosfäär:
Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises. Veetemperatuur, soolsus, hoovused ja looded maailmameres. Rannaprotsessid ning erinevate rannikute kujunemine. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus.
Biosfäär:
Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Kivimite murenemine. Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused. Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid. Bioomid.

Kursuste hinded kujunevad kontrolltööde hinnete keskmisena. Kontrolltöid on kursuste jooksul 3-4. Kui on vastatud 90% kontrolltöö mahust on hinne "5", 75% on hinne"4" ja 50% on hinne "3". Kui kontrolltöö ebaõnnestub (alla 50%) on üks kord võimalik järelvastata kahe nädala jooksul järelvastamise tunni ajal. Kui on vastamata pooled kontrolltööd on kursuse hinne mitterahuldav.

Kursusehinne kujuneb kontrolltööde hinnete keskmisena. Kõik kontrolltööd peavad olema vastatud positiivsele hindele. See tähendab: kursus peab olema omandatud 100% -liselt. Ühel korral saab ebaõnnestunud kontrolltööd uuesti vastata. Kui ka järeltöö ebaõnnestub, siis tuleb esitada seletuskiri õppenõustajale selgitusega, miks vastamine ebaõnnestus. Kui on tekkinud mõjuvad põhjused, mis segasid õppimist, võib komisjon anda suulise vastamise õiguse arvestustööle kogu kursuse mahus. Lõputunnistuse hinne kujuneb kolme kursuse keskmise hindena.

Kui kontrolltöö ebaõnnestub on üks kord võimalik järelvastata kahe nädala jooksul järelvastamise tunni ajal. Kui ka järeltöö ebaõnnestub, siis tuleb esitada seletuskiri õppenõustajale selgitusega, miks vastamine ebaõnnestus. Kui on tekkinud   mõjuvad põhjused, mis segasid õppimist, võib komisjon anda suulise vastamise õiguse arvestustööle kogu kursuse mahus. 

Kasutatavad õpikud on:
Tiit Hang jt. "Geograafia gümnaasiumile" 2. kursus kirjastus Eesti Loodusfoto 2015 Tartu,
"Uus maailmaatlas" teine trükk kaardikirjastus Jana seta 2014 Riia,
Töövihik ''Geograafia gümnaasiumile'' II kursus Maa kui süsteem kirjastus Eesti Loodusfoto 2015 Tartu.