Ainepass

Ei ole

Üks kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale 2023 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf)

(lk 6, ptk 2.1.2). Üld- ja valdkonnapädevustest on fookuses järgnev:

1. Probleemide lahendamise ja igapäevaeluga seotud põhjendatud otsuste tegemise oskus, rakendades süsteemseid loodusteaduslikke teadmisi ning kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist.  
2. Õpipädevus.
3. Digipädevus.

Erilisem tähelepanu on nendel eesmärkidel:

1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine;
2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolides, sh meditsiini- ja loodusteaduslikel erialadel;
3. Õpitava (vastavalt siinsetele õpitulemustele ja aine sisule) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja -uudistega;
4. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis.

Üldisemalt, ainekursuse läbinud õpilane:

1. oskab õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades kasutada, seostada omandatud teadmisi varemõpituga ja analüüsida oma teadmisi ja oskusi; 
2. teeb rühmas ja arvuti/internetikeskkonnas tulemuslikult koostööd ja oskab infot kriitiliselt hinnata.  
3. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on omandanud ainekava sisu RÕK III kursuse teemade piires (vt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus), mis võimaldab soovi korral edasiõppimist, sh meditsiini- ja loodusteaduslikel erialadel
4. mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja -uudistega.

Teemal Pärilikkus ja muutlikkus õpilane:

• toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
• võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
• analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
• seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
• lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadustest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest;
• suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.

Teemal Bioevolutsioon õpilane:

• selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust;
• toob näiteid loodusteaduste uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;
• analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;
• võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi ning toob nende kohta näiteid;
• mõistab evolutsiooni geneetilisi aluseid, analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes, toob selle kohta näiteid;
• selgitab evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme ja toob nende kohta näiteid;
• võrdleb inimese eripära inimahvidega ning hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;
• suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.

Riikliku õppekava kohustuslik bioloogia 3. kursus. Selle peamised teemad/peatükid on:

1. Pärilikkus ja muutlikkus: Sissejuhatus klassikalisse geneetikasse, põhimõisteid, ülesande vormistamise reegleid, näidisülesanded. Tunnuste pärandumine, alleelidevahelise vastasmõju tüübid; Mendeli seadused (1., 2., 3.), suguliiteline pärandumine, veregruppide (A-B-0 ja reesus) - ja vastavate ül lahendamine kõigil neil teemadel. Morgani seadus ja vastava geneetikaülesande tutvustus.
2. Bioevolutsioon: Sissejuhatus kursusesse. Evolutsiooni mõiste ja vormid. Eluslooduse süstemaatika ja evolutsioneerimise näiteid taime- ja loomariigist. Evolutsiooni tõendavad teadusharud. Elu areng Maal. Evolutsiooniteooriad, Darwini teooria ja looduslik valik, selle vormid. Evolutsiooni geneetilised alused (sh geenivool, geneetiline triiv). Geograafilise liigitekke mehhanism. Kohastumine, kohastumused. Makroevolutsiooni vormid. Inimese evolutsioon.

Olulised hinnatavad tööd on kolm kontrolltööd.

Nende tööde tulemuste, kolme hinde alusel kujuneb kursusehinne. Seega kõiki kursuse teemasid hõlmavat kursuse arvestustööd ei korraldata.

1) Kirjalikud, sh elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd (3) hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

2) Õpilase puudumisel üle 1/3 õppetundidest on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse arvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul kursuse arvestuse hinne ning seda enam järele ei vastata.

3) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava  hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

Tagasidestamine toimub:

• Lühikese suulise tagasisidena tunnis, sh õpperühma ühiste aruteludena;
• Kirjalike lühi-kommentaaridena paberil töödel või veebikeskkonna automaatse tagasisidena (Moodles);
• Õpilase põhjendatud eneseanalüüsina ning kaasõpilaste poolt antud tagasisidena;
• Elektroonsete lühitestide ning kodu- ja rühmatööde sooritamise ja vastuste analüüsina.

Kursusehinne pole automaatselt kolme kontrolltöö hinnete keskmine, kuigi reeglina saab seda arvestada (nt hinneteseis 5, 4, 3 = 4; või 5, 5, 4 = 5). Kaalukamaks loetakse vajadusel Klassikaline geneetika nr 2 (sh geneetika ülesanded) hinnet. Näiteks: hinneteseis tööde järjekorras (Geneetika nr 1, Geneetika nr 2, Evolutsioon) 3, 3, 5 annab kokku pigem hinde „3“. Sealjuures arvestatakse kursusehinde panekul ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3+, 3+, 5 annab kursusehindeks pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse üksikute kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

1) Iga mitterahuldavalt hinnatud kontrolltööd saab järele vastata ühe korra. 

2) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid kokkuleppel.

3) Järelevastamine kooli üldises järelevastamises, ette registreerimisega e-keskkonnas (Stuudium). Põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

• Õpik: Tenhunen, A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P,  “Bioloogia gümnaasiumile” III ja IV osa, 2013, (Avita).
• Digiõppevaramu bioloogia III kursuse materjalid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19885-3-3-Parilikkus-ja-muutlikkus ja https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19442-4-1-Bioevolutsioon
• Õpetaja loodud harjutuste kogumik - õpetaja jagab faile õpilastega e-päevikus.

Teised, valikuliselt kasutatavad lisaõppematerjalid:

•          Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•          Videoloengud paljudel teemadel (õpetaja valikul): http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos ; https://www.youtube.com/user/crashcourse (YouTube kanal)

•          e-Koolikotis (keskharidus…loodusained…bioloogia - harjutusi, esitlusi jms) olevad õppematerjalid.