Ainepass

Puuduvad.

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane:

väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on tolerantne kaaslaste suhtes;
arendab püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust; suudab tunnetada loogilise mõttekäigu elegantsi;
väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib tavakeeles infot ning vastupidi;
suudab kasutada matemaatilist keelt, arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsingu ja tulemuste kriitilise hindamise oskusi.

Kursuse lõpus õpilane:

1. selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib arvutiga geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;
2. selgitab sarnaste hulknurkade omadusi ning kujundite ümbermõõdu ja pindala arvutamist;
3. lahendab planimeetria arvutusülesandeid;
4. kasutab geomeetrilisi kujundeid kui mudeleid ümbritseva ruumi objektide uurimisel;
5. kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide järgi;
6. kirjeldab sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid ruumis, selgitab kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet;
7. selgitab tasandivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;
8. arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ja kahe vektori vahelise nurga;

Nelinurgad, korrapärased hulknurgad, ringjoon ja ring. Nende kujundite omadused, elementide vahelised seosed, ümbermõõdud ja
pindalad rakendussisuga ülesannetes. Rööpkülik, romb, ristkülik, ruut; nende omadused. Trapets, selle liigid ja omadused. Ringjoon ja ring, kaar, sektor, puutuja. Piirdenurk, kesknurk. Korrapärased hulknurgad: siseringjoon, ümberringjoon. Pindala leidmine.

Ristkoordinaadid ruumis.Punkti koordinaadid. Kahe sirge vastastikused asendid ruumis. Nurk kahe sirge vahel. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis. Sirge ja tasandi vaheline nurk. Sirge ja tasandi ristseisu tunnus. Kahe tasandi vastastikused asendid ruumis. Kahe tasandi vaheline nurk.

Kordamine. Vektori koordinaadid tasandil, vektori pikkus. Lineaartehted vektoritega. Vektorite kollineaarsus. Kahe vektori skalaarkorrutis. Kahe vektori vaheline nurk. Rakendusülesanded.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%,  3 -> 50-74%,  2 -> 20-49%,  1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Hindamine toimub 12. kursuse kahe  kontrolltööde põhjal. Kontrolltöö peab olema sooritatud positiivsele hindele.
Hindamine toimub tööde hinnete põhjal, teine kontrolltöö on suurema kaaluga. Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelvastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus.
Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

• Afanasjeva jt. (2013). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VII. Tasandilised kujundid. Integraal. Avita 
• Afanasjeva jt. (2013). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VIII. Stereomeetria. Avita 
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2020). Matemaatika 12. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
• http://www.welovemath.ee/