Ainepass

Ei ole.

1 kursus

Läbivaks eesmärgiks on omandada kursuse raames õpitav materjal, millega aidatakse kaasa loodusteadusliku kirjaoskuse süsteemsele arengule, mille jaoks suunatakse õpilasi aine õppimise vältel:

1. tundma huvi bioloogia kui elu erinevaid vorme uuriva teaduse vastu;
2. seostatama õpitut reaalse eluga (aktuaalsed teemad, igapäevased nähtused, elukutsed jne);
3. olema suutelised oma järeldusi loodusteaduslikult (eriti bioloogilises terminoloogias) korrektselt põhjendama;
4. arendama üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis;
5. suhtuma uude informatsiooni kriitiliselt;
6. arendama akadeemiliselt otstarbekaid iseseisvaid ja koostöiseid oskuseid ühes loodusteaduslike digipädevustega.

Käituma õpitut arvestades lugupidavalt ja vastutustundlikult end ümbritseva looduskeskkonna ja ühiskonna suhtes.

Õpitulemused jagunevad kahe teemavaldkonna vahel, mis on kajastatud riiklikus õppekavas (RÕK 2023)

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf#)

1. teema „Pärilikkus ja muutlikkus“ läbimise järgselt õpilane:

• toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
• võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
• analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
• seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
• lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadustest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest;
• suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.

2. teema „Bioevolutsioon“ läbimise järgselt õpilane:

• selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust;
• toob näiteid loodusteaduste uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;
• analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;
• võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi ning toob nende kohta näiteid;
• analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes, toob selle kohta näiteid;
• selgitab evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme ja toob nende kohta näiteid;
• võrdleb inimese eripära inimahvidega ning hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;
• suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.

Pärilikkus ja muutlikkus.
Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile.

Bioevolutsioon.

Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduste uuringutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolu kohta Maal. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika. Inimlaste lahknemine inimahvidest ning uute tunnuste kujunemine. Inimese perekond, selle eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolu kohta. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud käsitlused. Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed.

Hinnatakse sisu lühikirjelduses välja toodud teemade mõistmist ja neile vastavate õpitulemuste saavutatust, mille mõõtmiseks sooritatakse kolm kontrolltööd ja valik praktilisemaid ülesandeid, mis kokku moodustavad neljanda KT tulemuse väärilise hinde.

Hindamine lähtub Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud süsteemist, mis arvestab saavutatud punktide protsenti maksimaalsest võimalikust:

90–100%  – „5“

75–89%  – „4“

50–74% – „3”

20–49% – „2“

0–19% – „1“

Kuniks õpetaja ei tuvasta vastutulelikkuse kuritarvitamist, on kontrolltöö sooritamiseks ette nähtud aja sees võimalik kasutada oma isiklikku koostatud konspekti, mis tohib olla ainult paberkujul. See ei tähenda, et see oleks lubatud kogu kontrolltöö vältel. Kokkuleppeliselt 5 minutit ja 30 minutit pärast kontrolltöö sooritamise algust.

Seda võimalust on võimalik praktiseerida ka järelevastamise olukorras, kuid selle erinevusega, et oma konspekti kasutamine on siis viimane 5 minutiline tegevus, mille järgselt tuleb järelvastamise läbiviijale töö ära anda. Õpilane annab läbiviijale märku, kui tahab viimase tegevusega alustada. Eelnev kehtib juhul, kui järelvastamise eest vastutav õpetaja ei näe kohapealseid olusid arvestades vajadust viia sisse mõnda muudatust (nt olukorras, kui on väga palju järelvastajaid).

Tavapärane reegel on, et kolmed ei kuulu järelevastamisele. Väga piiripealselt positiivse tulemuse saanud õpilased võivad siiski pöörduda õpetaja poole palvega osaleda järelvastamises, aga igat eriolukorda hinnatakse sellisel puhul eraldi.

Iga saadud oluline hindeline tulemus (kolm KT-d ja üks väiksematest hinnetes kujunev KT vääriline hinne) moodustab neljandiku kujunevast kursuse lõpphindest. Tööde eest saadud protsendiline väärtus muudetakse punktideks – maksimaalne tulemus nelja hinde peale saab olla 400 punkti.

Eelneva põhjal on lõpptulemusele vastavad hinded järgnevad:
360-400p – "5"
300-359p – "4"
200-299p – "3"

Punktideks teisendatud ja kokku liidetud oluliste hinnete tulemused ei tohi olla alla 50% maksimaalsest võimalikust (vähem kui 200), kui see seda on, siis on kursusehindeks „2“.

Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele. Kui see tingimus pole täidetud, ei ole võimalik koondprotsendi suurusele vaatamata panna välja kõrgemat hinnet kui „3“.

Eelnev kehtib, kui negatiivse hindega on ainult üks olulise kaaluga hinne ja/või ühtegi tööd pole jäetud täiesti tegemata. Tegemata tööde või siis kahe või enama negatiivse olulise hindega on õpilase kursusehindeks „2“.

Kursusehinde väljapanekuks ei tohi olla võlgnevusi jooksvate (mahukamad ja seeläbi olulisemad rühmiti või isiklikult lahendatavate ülesanded) tööde eest. Teisisõnu peavad olema tehtud ka kõik need kohustuslikud tegevused, mida on nende olemasolu korral hinnatud mitteeristavalt.

Kooliastme hindest, mis pannakse välja pärast kõigi nelja kursuse läbimist, moodustab antud kursuse hinne ühe neljandiku. Juhul kui tulemus jääb kahe hinde vahele, kaalutakse kooliastme hinde väljapanekul õpilase edasiminekut ja/või üksikute kontrolltööde tulemusi.

Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel. Hinde vastamise soovist tuleb õpilasel aegsasti märku anda, eriti just erandlike olukordade ilmnemisel.

Iga kontrolltöö järele vastatav ühel korral. Kui õpilane seda võimalust mõjuval ja asjaosalistele ette teatamata põhjusel ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „1“ ja tulemusena läheb kirja 0%.

Väiksemate hinnetega seotud võlgnevused likvideeritakse õpetajaga kokkuleppeliselt, sooritades tegemata töö või sellega samaväärseks kujunev tegevus.

ÕPIKUD:

Tenson T., Kaldalu N., Tenhunen A., Hain E., Venäläinen J., Sotkas P. jt 2013.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, III kursus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid. Viirused ja bakterid. Pärilikkus ja muutlikkus. AVITA

DIGIÕPPEVARAMU:

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/5466

Täiendavad digimaterjalid (videoloengud/slaidikogumikud/artiklid) või väljatrükid (evolutsiooni kajastavatest piiratud kättesaadavusega õpikutest) õpetaja valikul.