Ainepass: Lähiajalugu III
Õppeaasta: | 2024/2025 |
Valdkond: | Sotsiaalained |
Periood: | 2, 3 |
Aine: | Ajalugu |
Nimetus: | Lähiajalugu III |
Õpetaja: | Kai Parman |
Klass: | 12KU, 12LO, 12TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad |
Maht: | 18 tundi |
Eesmärgid: | Õpilane: 1) Loob seoseid 20. sajandi ja kaasaja vahel; 2) mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi; 3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele; 4) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid; 5) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult.
|
Õpitulemused: | Maailm sajandivahetusel 1) analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi; 2) teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu; 3) analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist; 4) analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 5) selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; 6) teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin, George Bush, Helmut Kohl, Vaclav Havel, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust; 7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: perestroika, glasnost, laulev revolutsioon, Rahvarinne, Balti kett, interrinne, ERSP, Eesti Kongress, Põhiseaduse Assamblee. 20. sajandi protsessid 1) teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale; 2) teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning kirjeldab nende rakendumist igapäevaelus; 3) analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega; 4) analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul, sh rahvusvaheliste organisatsioonide roll; 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism, genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG; 6) selgitab, mis arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku; 7) mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust;
|
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Maailm sajandivahetusel: NSVLi ja kommunistliku süsteemi lagunemine: Berliini müüri langemine, majanduslikud ja poliitilised reformid NSVL-s; kommunistliku bloki lagunemise ja kommunistlike ideede krahhi mõju väärtushinnangutele; külma sõja lõpp ja geopoliitilised muudatused: poliitilise kaardi muutumine; USA rolli muutus: uus jõudude vahekord maailmas; Eesti iseseisvuse taastamine. Integratsioon Euroopasse ja maailma: laulev revolutsioon, riikluse taastamine; uued pingekolded: Balkani kriis. ISESEISEV TÖÖ – rühmatööde lõpetamine ja kodutööde tegemine Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate avaldumine kultuuris. Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule. Muutused eluolus: naiste emantsipatsioon, sport, mood, massikultuur, kodumasinad. Teaduse ja tehnika areng: autoajastu, raadio, televisioon, arvuti, internet, kosmoseajastu. Kultuurivaldkondade arengu iseloomulikud jooned: kunst, kirjandus, arhitektuur, muusika. Mitmekultuurilisuse kontseptsioon. Suhtumine sõdadesse: patsifism, võidurelvastumine, desarmeerimine, tuumasõja oht. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvasteliit, ÜRO, NATO. Uue maailmakorra loomise katsed. Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured. Koonduslaagrid, GULAG. Küüditamised. Natsismikuriteod. Kommunismikuriteod. Genotsiid, etnilised puhastused. |
Hindamine: | Kontrolltöö: Kommunistliku süsteemi lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine Ettekanne: Massikuriteod Arutlus 20. sajandi protsessid Rühmatööd ja tunnitööd. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kontrolltöö, ettekanne ja arutlus on kõik arvestuslikud hinded. Kooliastme hinne kujuneb kursusehinnete (6 kursust) artimeetilisest keskmisest, kui hinne jääb kahe hinde vahele, siis vaadatakse stuudiumi jooksul saadud KTde aritmeetilist keskmist.
|
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal. Järgi vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali. |
Õppematerjalid: | Õppematerjalid: Lähiajaloo õpikud II, III.2017, Avita Õpetaja ja õpilaste esitlused. |