Ainepass

Ei ole

Üks kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf )

Üld- ja valdkonnapädevustest on fookuses järgnev:

1) huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, mõistab loodusteaduste omavahelisi seoseid;

2) väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut, tähtsustab tervislikke eluviise ning on ühiskondlikult aktiivse hoiakuga:

3) Infopädevuse arendamine (infootsing, info kriitiline hindamine teaduspõhisusest lähtuvalt).

Vastavalt varasemale riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf# (lk 13 jne), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:

1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolides.
3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4. Looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoste mõistmine ning arusaama kujundamine nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale
5. Laiemalt, loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine oma neljal tasandil (intellektuaalne, hoiakud, interdistsiplinaarne, sotsiaalne, vt https://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/)
6. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis
7. Digipädevuste arendamine
8. Õpilaste iseseisva ja koostöö oskuste arendamine, oma õppimise eest vastutuse võtmise võime arendamine.

Õpilane:

1. on omandanud süsteemse ülevaate evolutsioonilistest ja ökoloogilistest protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on omandanud ainekava sisu - vt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus.
2. on omandanud põhjalikud bioloogiateadmised (ainekava piires, Bloomi taksonoomia – https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia - erinevatel tasanditel), mis võimaldavad soovi korral edasiõppimist kõrgkoolides.
3. mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4. mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid
5. arendab enda loodusteaduslikku kirjaoskust ning digipädevusi
6. arendab enda üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis (Bloomi taksonoomia kõrgemad tasandid).

Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 6 - 15, Õpitulemused).

RÕK õpitulemused. Õpilane…

Bioevolutsioon

1. selgitab Darwini evolutsioonikäsitlust;
2. toob näiteid loodusteaduste uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;
3. analüüsib ja hindab erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;
4. võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi;
5. analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes;
6. analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehhanisme ning avaldumisvorme;
7. hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;
8. suhtub kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse.

Ökoloogia

1. seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
2. analüüsib abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakendusnäiteid;
3. seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;
4. koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis;
5. selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;
6. hindab antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse;
7. lahendab ökopüramiidi reegli ülesandeid;
8. koostab ja analüüsib biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.

Keskkonnakaitse

1. analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas;
2. selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;
3. väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;
4. teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
5. selgitab Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob nende kohta näiteid;
6. väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kultuurinähtust;
7. lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;
8. analüüsib kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitse suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.

EVOLUTSIOON

Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduste uuringutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolu kohta Maal. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete eluvormide kujunemine ((„Elu areng Maal“). Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika.

Inimlaste lahknemine inimahvidest ning uute tunnuste kujunemine. Inimese perekond, selle eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolu kohta. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud käsitlused. Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed.

ÖKOLOOGIA

Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoteguri toime graafiline iseloomustamine ning rakendamise võimalused. Biootiliste ökotegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökotasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega. Ökopüramiidi reegli ülesannete lahendamine. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus.

KESKKONNAKAITSE

Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse korraldus Eestis. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitse suundumused ning meetmed.

1. Olulised hinnatavad tööd on:

Kolm (3) kontrolltööd, neist 2 evolutsiooni teemal individuaalselt ja 1 ökoloogia ja keskkonnakaitse teemal rühmatööna, materjalide abiga (Moodles).

Kirjalikud (sh elektroonsed, nt Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 30% (6 tundi ja enam) ja enam on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse arvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul arvestuse hinne ning seda omakorda järele ei vastata (ebaõnnestumisel loetakse võlgnevuseks).

2) Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, eraldi kursuse arvestustööd ei planeerita.

3) Aineolümpiaadil edukale õpilasele võib õpetaja lisada "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga.

Olulised hinnatavad tööd on (Vt Hindamine) kolm kontrolltööd, sh materjalide abil ja rühmatööna vastamine ökoloogia/keskkonnakaitse teemal.

Kursusehinne pole automaatselt kolme kontrolltöö hinnete keskmine, kuigi reeglina saab seda arvestada (nt hinneteseis 5, 4, 3 = 4; või 5, 5, 4 = 5). Hinnete kahevahel oleku korral loetakse kaalukamaks individuaalsete kontrolltööde (2 tk) hinded evolutsiooni teemal.

Näiteks: hinneteseis tööde järjekorras (Evol nr 1, Evol nr 2, Ökoloogia rühmatöö) 3,3,5 annab kokku pigem hinde „3“. Sealjuures arvestatakse kursusehinde panekul ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3+, 3+, 5 annab kursusehindeks pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse üksikute kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

Vastavalt kooli järelevastamise korrale.

1) Iga mitterahuldavalt hinnatud või tegemata kontrolltööd saab järele vastata ühe korra.

2) Järelevastamine kooli üldise järelevastamise ajal (neljap 6. tund), ette registreerimisega Stuudiumis. Põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

Õpik:
• Happonen, P., Holopainen, M., Sariola, H., jt. Bioloogia õpik gümnaasiumile, IV kursus. Evolutsioon. Ökoloogia. Keskkonnakaitse
• Digiõppevaramu (https://e-koolikott.ee/kogumik/19577-Gumnaasiumi-bioloogia-4-kursus-Evolutsioon-ja-okoloogia ) vastavad peatükid, mis on kättesaadavad ka e-Koolikotis (https://e-koolikott.ee/)
Harjutuste kogumikud:
Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus): Töövihik: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, „Bioloogia gümnaasiumile“ IV kursus, 2009 (Eesti Loodusfoto).
Teised õppematerjalid:
• E-Koolikoti materjalid (https://e-koolikott.ee/)
• Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html
• Videoloenguid paljudel teemadel (õpetaja valikul): http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos
• Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.
• Otsingud YouTube (www.youtube.com) keskkonnast, AI (nt ChatGpt) kasutamine.