Ainepass

20 70minutilist kontakttundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane
1) on teadlik nii keele arengu, ülesannete kui kasutamise suhtes; teab eesti keele eripära kui kujunemislugu;
2) tajub eesti keelt oma identiteedi osana, soome-ugri keelena, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
3) süvendab oma oskust kasutada korrektset eesti keelt;
4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist, kirjutab argumenteeritud arutlust ja lahendab nõuetekohaselt lugemisülesandeid;
5) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Kursuse läbimise järel õpilane
1) mõistab keele rolli, funktsioone, arengut ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele kujundlikkusega seotud tähendusruumi, tajub keele muutumisega seotud sõnavara rikastumist ja kasutusvaldkondade eripära;
3) mõistab Euroopa ja soome-ugri keelte üldisi seoseid ja sugulussidemeid;
4) tunneb ja oskab kasutada suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi;
6) oskab kirjutada argumenteeritud arutlusi ja lahendada nõuetekohaselt lugemisülesandeid.

Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui
märgisüsteem.
Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus.
Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning
sotsiaalrühmade erikeeled.
Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled. Keelekontaktid saksa,
vene, inglise ja soome keelega. Keele muutumine.
Tänapäevase kirjakeele kujunemine.
Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika: eesti keele staatus ja
tulevik. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel. Ilukirjanduskeel
ja tõlkekultuur.

Tekstiliigid ja nende tunnused; erinevate tekstide analüüs. Lugemisülesannete lahendamine ja arutluste kirjutamine.

Kursuse materjali omandamist hinnatakse kontrolltööde, lugemisülesande lahendamise ja arutlusega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 2 kontrolltööd (keele ajalugu, ortograafia), 1 kirjand/ arutlus ja 1 lugemisülesande lahendamine. Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega.

Kursuse jooksul tuleb täita konspekti/õpimappi, mida samuti hinnatakse arvestusliku hindega. Kursuse jooksul täidavad õpilased ka väiksema mahuga ülesandeid, mida hinnatakse protsessihindega (ettekanded). 3 protsessihinnet on kokku ühe arvestusliku hinde kaaluga. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Kontrolltööde hindamine: 90-100% "5"; 75-89% "4"; 60-74% "3"; lugemisülesande ja kirjandi hindamine riigieksami hindamiskriteeriumite järgi.

"Väga hea" või "hea" kokkuvõtva kursusehinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (kirjand, kontrolltöö, lugemisülesanne, õpimapp). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.

Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja  proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata vastavalt koolis kehtestatud korrale kahe nädala jooksul või mõjuva põhjuse olemasolul kokkuleppel õpetajaga. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal õpetaja nõudmisel sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt "Johannes I", M. Ehala, K. Habichti, P. Kehayovi ja A. Zabrodskaja õpik „Keel ja ühiskond“ ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.

Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (Õigekiri (opetaja.edu.ee)), EKI „Keelenõuanne“ (EKI keelenõuanne) ja  sõnaraamatud  (EKI.ee – Sõnaraamatud)