Ainepass

Puuduvad.

20 tundi

Tutvustada 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjandusvoole, suundumusi maailmakirjanduses ja eesti kirjanduses.

Kursuse lõpetamisel õpilane:            

1. nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
2. analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga;
3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4. arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga;
5. seostab loetut tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
6. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost eesti või maailmakirjandusest, ühe luuletuskogu ning ühe värskelt ilmunud uudisteose.

Kirjandus ja ühiskond
1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses. 1990. aastate alguse murrangulised muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas.

Eesti nüüdisluule
Murranguaastate sõnavabadus. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused. „põrandaalune“ ja punkluule. Etnofuturism. Provokatiivne keeleluule. Intertekstuaalne luule. Lauldav luule. Sotsiaalne vabavärss. 21. sajandi luule otsingud.

Eesti nüüdisproosa
Muutunud teemad ja vaatepunktid. Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. Uusim lühiproosa. Uusim romaan. Memuaarid ja päevikud. Kirjanike veebipäevikud.

Eesti nüüdisdraama                                                          
Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Uusim näitekirjandus.

Kirjanduselu ja kirjanduse institutsioonid
Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduspreemiad. Nobeli kirjanduspreemia. Küberkirjandus. Kultus- ja hittkirjandus.

Uuem maailmakirjandus

Mõisted
Absurdikirjandus, arvustus, etnofuturism, grotesk, hittkirjandus, intertekstuaalsus, iroonia, kultuskirjandus, küberkirjandus, memuaarid, paroodia, postmodernism, punkluule, vabavärss, veebikirjandus.

Terviklikult käsitletavad teosed:

M. Unt „Sügisball“, E. Tode „Piiririik“, üks vabalt valitud proosateos Loomingu Raamatukogust, ühe kaasaja eesti luuletaja luulekogu.

Arvestuslikult hinnatakse kolme proosateose analüüsi (kusjuures ühe teose eest on võimalik saada mitu hinnet, see sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist),  ühe luulekogu analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Arvustuse hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. 

Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal suulise arvestuse.

J. Kaus „Uuem kirjandus“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, teosed.