| Õppeaasta: |
2024/2025 |
| Valdkond: |
Keel ja kirjandus |
| Periood: |
2 |
| Aine: |
Eesti keel |
| Nimetus: |
Praktiline eesti keel III |
| Õpetaja: |
Katrin Roodla |
| Klass: |
12TE |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Puuduvad.
|
| Maht: |
20 tundi
|
| Eesmärgid: |
Arendada erinevate tekstiliikide tõlgendamist ja parandada keelekasutust.
|
| Õpitulemused: |
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab vihjelist keelekasutust;
2) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas ametlikus arutelus;
3) suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata suulist esitust;
4) oskab edastada eri modaalsuse ja struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti;
5) oskab koostada tarbetekste;
6) tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ning suudab koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides plagiaati;
7) kasutab elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;
8) valdab eesti kirjakeelt;
9) oskab lahendada lugemisülesannet ja kirjutada arutlevat kirjandit.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Kõnelemine
Keeleline väljendusrikkus mõtete, tunnete ja hinnangute väljendamisel.
Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.
Kirjutamine
Arutleva teksti kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal.
Tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine.
Teadusteksti koostamine ja vormistamine.
Vajaduse korral õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
Lugemine
Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine.
Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine.
Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Teabeotsinguoskuste tõhustamine.
Kuulamine
Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine.
Väitluse juhtimine ning seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine.
|
| Hindamine: |
Arvestuslikud hinded on kontrolltöö, kirjand, lugemisülesanne, proovieksami hinded, kõne/ettekanne. Kursuse jooksul täidetakse teemade lähivaatluse lehti ja kogutakse need ühte mappi, mida hinnatakse järgmisel kursusel.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal arvestuse.
|
| Õppematerjalid: |
Töölehed ja materjalid õpetaja käest; M. Kumpase, A. Mundi ja M. Rossi õpik ja töövihik ”Johannes 3”.
|
