Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Praktiline eesti keel I

Õppeaasta: 2024/2025
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 1
Aine: Eesti keel
Nimetus: Praktiline eesti keel I
Õpetaja: Heily Soosaar
Klass: 10IT
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

20 70minutilist tundi

Eesmärgid:

Kursusel õpitava jooksul

1) arendada nii suulist kui ka kirjalikku väljendusoskust, erinevate tekstide koostamist;

2) kujundada oskust suhelda ja argumenteeritult arutleda;

3) harjutada funktsionaalset lugemisoskust ja tekstist arusaamist;

4) harjutada erinevate teabeallikate kasutamist ja usaldusväärsuse analüüsioskust;

5) harjutada korrektse kirjakeele kasutamist ja keelereeglite järgimistnii suulises kui kirjalikus väljenduses.

 

 

Õpitulemused:

Õpilane:
1) väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
2) kaitseb argumenteeritult oma seisukohti, arutleb ja annab hinnanguid;
3) kasutab erinevaid keeleallikaid ja teabekeskkondi;
4) edastab eri allikaist leitud infot, hindab teabe usaldusväärsust;
5) koostab eri liiki tekste;
6) järgib õpitud keelereegleid, põhjendab oma keelevalikuid.
 

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Keeleline väljendusrikkus eri tekstides. Mõtted, tunded ja hinnangud nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.

Suuline ja kirjalik suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Suulise ja kirjaliku teksti konspekteerimine ja kokkuvõtte tegemine, argumenteerimine.

Erinevate tekstide lugemine ja mõistmine. Tekstide keelelised väljendusvahendid. Tekstide stiililine eripära, selle kirjeldamine ja hindamine. Teabeotsinguoskuste tõhustamine.

Eesmärgipärane ja teadlik stiilivahendite kasutamine. Arutlevad tekstid, nende ülesehituse põhimõtted. Arutluse kirjutamine alusteksti põhjal. Kokkuvõtte koostamine. 

Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine. Keeleallikate teadlik kasutamine. 

Süstemaatiline sõnavaraarendus: üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine.

 

Hindamine:

Kursuse materjali omandamist hinnatakse etteütluse, kontrolltöö, lugemisülesande lahendamise ja arutlusega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 1 etteütlus, 1 kontrolltöö (ortograafia), 1 pikem kirjand/ arutlus ja 1 lugemisülesande lahendamine. Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega. Kursuse jooksul tuleb täita konspekti/õpimappi, mida samuti hinnatakse arvestusliku hindega.

Kursuse jooksul täidavad õpilased ka väiksema mahuga ülesandeid, mida hinnatakse protsessihindega. 3 protsessihinnet on kokku ühe arvestusliku hinde kaaluga. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Kontrolltööde hindamine: 90-100% "5"; 75-89% "4"; 60-74% "3"; lugemisülesande ja kirjandi hindamine riigieksami hindamiskriteeriumite järgi.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

"Väga hea" või "hea" kokkuvõtva kursusehinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (etteütlus, kirjand, kontrolltöö, lugemisülesanne, õpimapp). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.


Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja  proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata vastavalt koolis kehtestatud korrale kahe nädala jooksul või mõjuva põhjuse olemasolul kokkuleppel õpetajaga. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal õpetaja nõudmisel sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalid:

Õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt "Johannes I" ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.

Osa materjale on kursusega seotud Tera kaustas.


Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (Õigekiri (opetaja.edu.ee)), EKI „Keelenõuanne“ (EKI keelenõuanne) ja  sõnaraamatud  (EKI.ee – Sõnaraamatud)

Tagasivaade orkestri tegemistele

Tagasivaade rahvatantsijate tegemistele

Tagasivaade segakoori tegemistele