Ainepass: Avaldised ja arvuhulgad, I kursus
Õppeaasta: | 2024/2025 |
Valdkond: | Matemaatika ja infotehnoloogia |
Periood: | 1 |
Aine: | Lai matemaatika |
Nimetus: | Avaldised ja arvuhulgad, I kursus |
Õpetaja: | Svetlana Goidina |
Klass: | 10KU, 10LO, 10ME |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
Maht: | 19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min) |
Eesmärgid: | 1) korrata ja teadvustada arvude maailma ning arvutamise maailma põhimõisteid; 2) laiendada seda ratsionaal- ja irratsionaalavaldistele. Õpilane: 1) arutleb ja argumenteerib loogiliselt; 2) leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks; 3) modelleerib probleemi matemaatiliselt, st tõlgib probleemi matemaatika keelde; 4) kasutab probleemide lahendamisel ja saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja abivahendeid; 5) kasutab oskuslikult matemaatika sümboolikat ja keelt; 6) suhtleb matemaatilistel teemadel, selgitab esitatud lahendusi; tõlgendab saadud tulemusi, andes neile ka oma hinnangu. |
Õpitulemused: | Kursuse lõpus õpilane: 2) selgitab naturaalarvude hulga N, täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude hulga Q, irratsionaalarvude hulga I ja reaalarvude hulga R omadusi ja nende hulkade kuuluvusseoseid, märgib arvteljel reaalarvude piirkondi; 3) esitab arvu juure ratsionaalarvulise astendajaga astmena ja vastupidi; 4) sooritab tehteid astmete ning võrdsete juurijatega juurtega; 5) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi (kaks tehet ja sulud); 6) näeb ja lahendab arvutuste ja teisenduste abil lahenduvaid reaalelulisi ja teaduslikke probleeme (sh protsentülesanded). Tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Naturaalarvude hulk N, täisarvude hulk Z, ratsionaalarvude hulk Q, irratsionaalarvude hulk I ja reaalarvude hulk R, nende omadused. Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse. |
Hindamine: | Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Hindamine toimub I kursuse kahe kontrolltööde ja ühe hindelise töö põhjal. Kursuse kõik tööd peavad olema sooritatud. Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus. Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik kursusehinne 3. Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. |
Õppematerjalid: | 1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011; |