Ainepass

Tamme gümnaasiumi loodusklassi suunakursus

2 kursust

Botaanika õpetusega taotletakse, et õpilane:

1.           on omandanud põhjalikud teadmised taimede ja seente ehitusest, talitlusest, paljunemisest, ökoloogiast ja süstemaatikast;

2.           on omandanud ülevaate taimede ja seentega seonduvatest protsessidest, vastastikustest seostest;

3.           on omandanud oskused taimede ja seente anatoomiat praktiliselt uurida ning korrektselt kirjeldada (eeskätt laboritöödel) ja joonistada (visandada), mõistab joonistel kujutatut ja sellega seonduvaid protsesse ja mõisteid;

4.           tunneb levinumaid kodumaiseid seene-, sambliku-, sambla-  ning puu- ja põõsaliike, oskab kasutada nii virtuaalseid kui paberil määrajaid (eeskätt välipraktikatel);

5.           tunneb huvi botaanika ja teiste loodusteaduste ning eluslooduse tundmaõppimise vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus;

6.           väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku mitmekesisust ning elusorganismi, elu;

7.           suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid, sh looduses liikumisel;

8.           rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb vaatlusi ja katseid, tõlgendab ja esitab saadud tulemusi;

9.           kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat botaanilist infot;

10.  arendab oma digipädevusi (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf);

Õpilane:

1. mõistab taimede, seente ja samblike rolli looduses ja selle terviklikkuses


2. mõistab botaanika seoseid teiste loodusteadustega ning oskab tuua näiteid botaanikaga seotud elukutsetest/ametitest


3. tunneb taimede, seente ja samblike kui elusorganismide põhilist ehitust ja eluavaldusi, ökoloogiat ja süstemaatikat.


4. mõistab taimede ja seente eluprotsesside toimumist, oskab neid seostada anatoomiaga ning üldbioloogias õpitavaga.


5. teab taimede, seente ja samblike siseehituse põhijooni, oskab selle tundmaõppimist praktiliselt läbi viia.


6. teab õistaime organite sise- ja välisehituse iseärasusi, organite (juur, vars, leht, õis, vili) ülesandeid.


7. tunneb põhilisi võtteid tööks taimsete ja mükoloogiliste objektidega laboris, oskab laboritöid korrektselt läbi viia ja vormistada ning saab aru oma kirjapandust (laboritöö protokoll).

Sellised teadmised ja oskused omandatakse Ainekava piires, sh laboripraktikumides – ainekava on toodud Kursuse sisukirjelduses.

8. tunneb Eesti looduse levinumaid sambla- ja samblikuliike (a’ 10), kübarseeneliike (ca 35), oskab Eesti metsapuudel  ja -põõsastel vahet teha ka talvel, pungade järgi (ca 15 kodumaist lehtpuu ja põõsaliiki);

9. teab taime ja seeneliikide põhilisi eristamistunnuseid, oskab neid looduses märgata, oskab kasutada määrajaid liikide kindlakstegemisel.

10. omab ettekujutust taimeriigi mitmekesisusest ja liigilisest varieeruvusest maailmas.

Sellised teadmised ja oskused omandatakse peamiselt välipraktikatel.

Kursus on mõeldud kordava ja süvendatud ülevaate andmiseks taimeriigist - taimede ehitusest ja talitlusest, süstemaatikast ning Eesti taimestikust - korrates põhjalikumalt ja rohkem selle teadusharu detailidesse laskuvalt põhikoolis omandatut. Kursuse läbimisel arvestatakse taimefüsioloogilise osa õppimist üldbioloogia kursuses (RÕK). Käesoleva kursuse õpetamisel lähtutakse peamiselt nende teadmiste ja oskuste omandamisest, mis on vajalikud laboripraktikumides ja välipraktikatel õpitava mõistmiseks. Põhikoolis käsitletud teemadele ja gümnaasiumi üldbioloogia kursustega võrreldes lisanduvad mõned riiklikus õppekavas puuduvad või väga põgusalt käsitletud teemad (nt taimede elustrateegiad, kultuurtaimed), kursus hõlmab ka mükoloogia ja lihhenoloogia aluseid.

Ülevaatlikku käsitlemist leiavad taimsed koed ja organid, taimeriigi põhirühmade (samblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed) ning seente ja samblike ehituse, paljunemise ja arengu omapära. Kogu kursuse vältel püütakse luua seoseid taimede ehituse, talitluse ja ökoloogia vahel. Suurt rõhku pannakse just praktiliste oskuste omandamisele (töö laboris) ja loodusetundmisele (liikide tundmaõppimine). Nii peaks kujunema arusaam taimest kui tervikust ning oskus tunda levinumaid liike Eesti flooras - alus mõistmaks looduse mitmekesisust,  taimede suhet keskkonnaga ning nende arengut lähtuvalt sellest.

TEEMAD:

 1. kursus

Eluslooduse süsteem. Taimed - iseloomustus, roll looduses. Taksonoomia. Taim kui tervik. Lühiülevaade botaanika ajaloost, naaberteadused, mükoloogia.

Seeneliikide tundmaõppimine looduses, määramine, määramistunnuste kasutamine (välipraktika)

Seeneriigi üldtunnused, seente  toitumine, paljunemine, rühmad, ökoloogia. Seeneraku eripära. Parasiitseid seeni. Seente sümbioos vetikatega -  samblikud.   Samblikud: iseloomustus ja kasutamine, ehitus, paljunemine, samblikuained. Lihhenoindikatsioon.

Ülevaade kultuurtaimedest.

Taimekoed: põhiliste koetüüpide iseloomustus.

Vegetatiivsed ja generatiivsed taimeorganid: juur, vars, leht. Nende anatoomia ja füsioloogia.

Siit alustame 2. kursusega

Generatiivsed taimeorganid: õis, vili ja seeme. Nende anatoomia ja füsioloogia.

Eesti kodumaised puu- ja põõsaliigid, sammalde ja samblike levinumad liigid (välipraktika).

Kokkuvõtlikult taimefüsioloogiast: fotosüntees (sh fotosünteesi üldvalemist tulenev), hingamine; veevõtt, transpiratsioon, toitumine;  Taimede liikumine (nastid, tropismid).

Vetikad. Eostaimed: samblad, sõnajalgtaimed, nende elutsüklite iseärasused.

Paljasseemnetaimed. Katteseemnetaimed. Katteseemnetaimede viljastamisprotsessi eripära. Katteseemnetaimede sugukondi. Ülevaade ravimtaimedest.

Taimede elustrateegiad.

-----------------------------------------

Auditoorne töö ja laboripraktikumid toimuvad vastavalt tunniplaanile.

Välipraktikad, 2-päevane seenepraktika ja 2-päevane talvepraktika.

1) Olulised hinnatavad tööd on kirjalikud (sh elektroonsed) kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) KAHE kursuse jooksul, kahe välipraktika hinded (seenepraktika ning botaanika talvepraktika) ning koondhinne laboripraktikumide eest.

1.1. Esimese kursuse hinded (3) saadakse kahe teoreetilise osa kontrolltöö ning seenepraktika eest. Teise kursuse hinded (3) saadakse ühe teoreetilise kontrolltöö, talvepraktika ja kogu kursuse jooksul tehtud laboritööde vormistamise ja vastamise eest.

1.2. Laboritööde koondhinde saamiseks esitab õpilane kahe kursuse (botaanika õppe) lõpus praktikumivihiku (vm mapi, sh lubatud elektroonne), milles on kõigi laboritööde joonised koos vormistuses nõutava infoga (nt viited joonisel kujutatud objektide osadele, vastused küsimustele, kommentaarid, selgitused). Õpetaja kontrollib õpilase arusaamist nendest, lisaks vormistusele mõjutab see saadavat hinnet.

1.3. Laboritööde vormistust võib õpetaja pisteliselt kontrollida ka iga tunni järel. Tunni laboritöö ebakorrektse/puuduliku vormistuse korral alandab see laboritööde koondhinnet kuni 10% (sõltuvalt vigade/puudujääkide olulisusest ja rohkusest).

2) Kirjalikud, enamasti elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi, samast skaalast lähtutakse välipraktikate eest saadavate ja teiste hinnete puhul.

3) Kolm hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.

4) Aineolümpiaadil vm konkursil edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" („väga hea"), - kui seda pole juba tehtud üldbioloogia kursuses - mis on kontrolltöö hinde kaaluga.

5) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

Esimese kursuse hinded (3) saadakse kahe teoreetilise osa kontrolltöö ning seenepraktika eest. Teise kursuse hinded (3) saadakse ühe teoreetilise kontrolltöö, talvepraktika ja kogu kursuse jooksul tehtud laboritööde vormistuse ja vastamise eest. Nende hinnete osakaalud on üldiselt samad: kursuse kohta 3x33,3%.

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kursusehinde kujunemisel arvestatakse ka hinnatavate tööde puhul numbrilise hinde täiendamiseks lisatud „+“ ja „-„ märke.  Need muutuvad eriti oluliseks, kui kursusehinde valik on kahevahel (nt 3, 3, 5 annab kursusehindeks pigem „3“, kuid 3+, 3+, 5 pigem „4“).

Nii kursusehinde kui kursuste põhjal kujuneva kooliastmehinde (kahe kursuse peale kokku) panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul on kaalukamad (teoreetiliste) kontrolltööde hinded.

Botaanika kooliastmehinne saadakse nende kahe kursuse hinnete põhjal. Õppeaine kooliastmehinde panekul lähtutakse vajadusel kahe kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest (kokku 6 hinnet) läbivalt.

1) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Põhjendatud erandid kokkuleppel – kui seda ei saavutata, lähtutakse kooli üldistest nõuetest.

2) Välipraktikaid, õppekäike ja laboripraktikume ei korrata (pole võimalik korraldada), nende hindeid seega reeglina järele vastata ei saa.

Seenepraktikalt mõjuval põhjusel puudumise korral tuleb liikide tundmist järele vastata koolis piltide järgi või võimalusel seenenäitusel Tartus.

Talvepraktika nõuete (puude- ja põõsaste liigid, sammalde ja samblike liigid) järelevastamiseks peab puudunud õpilane ise vastava koguse loodusobjekte koguma, määrama ja kooli tooma, et õpetaja saaks nende tundmist hinnata. 

Välipraktikate järelevastamisel on maksimaalseks hindeks reeglina „hea“ („4“), kuna õpilasel on praktikalt puudumise tõttu osa oskusi omandamata. Kui praktikat järele ei vastata, loetakse selle hindeks „nõrk“ („1“).

3) Iga mitterahuldavalt hinnatud või tegemata kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).

1) õpetaja koostatud õppevahend (U.Tokko, 1999, http://www.ebu.ee/tokko/tokkosisu.html , sama ka http://www.tamme.tartu.ee/projektid/bio/ ) ning laboripraktikumide esitlused (kättesaadavad Stuudiumi TERAs).

2) varasemale RÕK-le vastav õpik “Bioloogia gümnaasiumile III osa” (Kull jt, 2001), lk 5 – 54 (Taimed).

3) määrajad (taimemääraja, suursamblike määraja, seenemäärajad, puude- ja põõsaste määrajad).

Lisaks suunatakse õpilasi ka iseseisvale tööle internetimaterjalide (nt http://bio.edu.ee/taimed/ ) ja erialakirjandusega. Liikide virtuaalsel määramisel on abiks Key to Nature leheküljed (https://www.keytonature.eu/wiki/Estonia) ja Eesti e-Floora (http://efloora.ut.ee/efloora/e-Floora.html).